Eesti Tubaka- ja Alkoholikahjude Vähendamise Koda (ETAK) pöördus hiljuti terviseminister Urmas Kruuse, riigikogu rahanduskomisjoni juhi Rannar Vassiljevi ja sotsiaalkomisjoni juhi Heljo Pikhofi poole ja väljendas muret, et viimased sigaretiaktsiisi tõusud ei ole kahjuks märkimisväärselt parandanud rahva tervist, kirjutab ajaleht Postimees.
"Toetame tubakatoodete aktsiisitõuse, mille eesmärgiks on teha tubakatooted vähem kättesaadavaks, eriti lastele. Tuleks rakendada sigarettide tükipõhist maksustamist, mis tagaks tõhusamalt rahvastiku tervise kaitset," kirjutas pöördumises ETAK-i juht Andrus Lipand, kes viitas vastavale Euroopa tubakaaktsiisi direktiivile, mis puudutab tükipõhist maksustamist.
Tervise Arengu Instituudi regulaarselt läbiviidava tervisekäitumise monitooringu tulemused näitavad viimasel viiel aastal, et suitsetajate osakaal ei ole langenud 16–64-aastaste seas alla 26 protsendi. Muutust ei ole toimunud ka odavate ja kallimate sigarettide turuosas, st et endiselt on valdav osa sigarette turul odavas hinnakategoorias.
Juba pea kümme aastat kehtib Eestis sigarettidele aktsiisimudel, mille järgi kogutakse 50 protsenti sigarettide aktsiisitõusust sigarettide tükiarvust ja teine 50 protsenti sigarettide jaehinnast sõltuvalt.
Aktsiisi suhteliselt suur sõltuvus sigarettide jaehinnast - tubakaaktsiisi eelarvelisest kogulaekumisest 2013. aastal juba ligi 60 protsenti - on motiveerinud tubakatootjaid tooma Eesti turule üha odavamaid sigarette.
Odava hinnaklassi sigarettide osakaal Eesti turul ulatub umbes 60 protsendini ning aastatega pidevalt suurenenud aktsiisisumma sõltuvus sigarettide jaehinnast on viinud sigarettide turul jaehinna suurte erinevusteni. Praegu on see juba rohkem kui 30 protsenti ehk kuni euro paki kohta.
Terviseedendajate ettepanekut toetavad maksumaksjate liit ja tubakatootjad, kes leiavad, et kõige mõistlikum nii riigieelarve täitmise kui ka rahva terviseedendamise poolest oleks vähendada sigaretipakkide hinnavahesid: odavatele rohkem maksu juurde, kallimatele ka, aga mitte nii suures proportsioonis.
Lisaks sellele on veel täiesti reguleerimata e-sigarettide turg, mille suurust on raske hinnata. On teada, et kui aastatel 2011–2012 ulatus e-sigarettide turuosa Euroopa Liidus ühe protsendini kogu sigaretiturust, siis 2013. aastal oli see juba kolmekordne.Kui aastas laekub tubakaaktsiisist ja tubakatoodete käibemaksust riigieelarvesse keskmiselt 170 miljonit eurot, siis e-sigarettidele aastateks maksupuhkuse andmisel kaotab riik mõne aastaga kümneid miljoneid eurosid.
