Erakond nentis, et jooksev kasum kvartali lõikes ei tähenda veel kasumlikku majandusaastat, oodata võib suuri administreerimiskulusid, ohtralt segadust ja vaidlusi.

Teisipäeval selgus, et Kristen Michali juhitud valitsus hakkab ettevõtjatelt tulumaksu nõudma juba enne tulu tekkimist, avansilise maksena. See halvimas võimalikus mõttes "uuenduslik" idee tekitab hulga küsimusi, märkis Parempoolsete volikogu liige, investor ja ettevõtja Elmo Somelar. Selline süsteem kehtis Eestis 1990. aastate alguses, mil ettevõtjad sageli ka varjasid tulusid.

"Kui ettevõte on kvartali lõikes kasumis, aga aasta arvestuses kahjumis, kas siis kantakse avansiline tulumaks tagas? Kui ei kanta, siis on tegemist sisuliselt tasuta laenuga," rõhutas Somelar.

Kui põhjuseta makstud ettevõtete tulumaks siiski tagasi kantakse, seisab riik tema sõnul silmitsi uute halduskuluga, millel ei ole mitte mingit sisulist eesmärki, mis ei aita mitte kuidagi parandada Eesti majanduse konkurentsivõimet ega lõpetada mitmendat aastat kestvat majanduslangust. Ettevõtte vaates tekitab probleeme täiendav deklareerimine, raamatupidamiskulude ning bürokraatia kasv.

"Pöördun siin otse rahandusminister Jürgen Ligi poole. Härra Ligi, esimene asi, mida te saate Eesti heaks teha, on loobuda ettevõtete tulumaksu kehtestamise plaanist. Kui te pole selleks veel valmis, siis palun esitage avalikkusele vähemalt plaanitava maksu halduskulude arvestus ja uue maksu üksikasjad koos oodatava mõjuga majandusele," ütles Somelar.

"Ühiskond peab saama hinnata, kas uue maksu halduskulud – uute ametnike palkamisest, uutest IT-süsteemidest täiendavate raamatupidamiskuludeni – on ikka mõistlikus proportsioonis koguda loodetava summaga, mis moodustab Eesti riigieelarve kulupoolest umbes 0,1 protsenti", täpsustas ta.

Me ei tohi halvendada ettevõtjate olukorda, rõhutas Somelar, eriti valusalt puudutab kõnealune plaan aga väike ja mikroettevõtteid.

Tulumaksu nõudmine enne tulu tekkimist näitab Somelari sõnul sotside olulist mõju valitsuskoalitsiooni otsustele. Tema hinnangul jääb valitsuses puudu majandusalasest kompetentsist, märgatav on ka võimetus mõista ettevõtluse toimeloogikat.

"Ettevôte, mis on jooksvalt kasumis, ei hoia oma raha niisama pangakontol," selgitas Someler. "Kontol olev raha on käibekapital. Selle ennetavaks tulumaksuks ära andmine tekitab firmas likviidsuskriisi. Ehk siis avansilise tulumaksu tasumiseks tuleb võtta lühiajalist, seega kõrgema intressiga käibelaenu," täpsustas ta. "See on ettevõtte rahavoogude juhtimise seisukohalt väga halb môte, mis võib tekitada ahelreaktsiooni, kus lõpuks on hulk firmasid üksteisele võlgu," hoiatas Somelar.

Samamoodi on arusaamatu, mis saab juhul, kui firma kasum ei teki mitte rahana, vaid näiteks varade väärtuse tõusust ümberhindamise järel. "Kas siis peab maksu tasumiseks vara maha müüma? Laenu võtma? Tundub, et selle peale ei ole isegi mõeldud," nentis Somelar. Tulude ja varade raamatupidamises kajastamine muutub seega oluliselt.

Ta lisas, et ennetava maksunõudega võtab riik sisuliselt Eesti niigi kehvas seisus majanduses ringlevat raha raha veelgi vähemaks, lükates sellega edasi majanduskasvu taastumist, kiirendades inflatsiooni ja muutes seeläbi vaesemaks kõik Eesti majapidamised ja väikeettevõtted.

Parempoolsed seisavad ettevõtete tulumaksu kehtestamisele vastu. "Meie eesmärk on ettevõtetele tulumaksu kehtestamine ära jätta. Suuname koalitsiooni leidma riigieelarve puudujäägile ja riigikaitse vajadustele jätkusuutlikke lahendusi, mis toetaksid ka majandust ja seeläbi kogu ühiskonda," rõhutas Somelar.

"Maksude tõstmisel sooviks näha vähemalt samas mahus kärpeid avaliku sektori poolt," lisas ta.