Eestis on olemas ja laialdaselt kasutusel isikute maksehäireregister ehk nö negatiivne krediidiregister, kust on kättesaadav info isikute võlgnevuste kohta. Samas puudub koondatud info nö positiivse krediiditeabe ehk isikute finantskohustuste seisu kohta üldisemalt. Positiivse krediidiregistri idee ei ole liigitada isikuid ega nende krediidiseisu skaalale hea-halb, vaid vastandina võlgnevuse infole koguda kokku seesugune teave tarbijate finantskohustuste kohta, mida isik laenu taotlemisel laenuandjale esitama ning viimane omakorda kontrollima peab.
Hetkel on seesuguse registri loomine Eestis alles väljatöötamiskavatsuse faasis, kuid valdavas osas Euroopas on selline register juba olemas. Enne registri loomiseks vajaliku seaduseelnõu sündimist on tarvis langetada otsuseid veel nii mõneski põhimõttelises küsimuses, sh kas register peaks olema avaliku võimu hallata või võiks registri pidamine kuuluda erasektori kätesse, kas register peaks toimima andmebaasina või pigem andmevahetus-platvormina jne.
Positiivse krediidiregistri positiivne mõju tarbijale
Ekspertide hinnangul muutuks positiivse registri olemasolul laenu taotlemine lihtsamaks, odavamaks ja turvalisemaks. Hetkel on laenu saamiseks laenuandjale vajaliku info kogumine ja jagamine tarbija jaoks keeruline ning aeganõudev. Tihtipeale ei ole tõrgete põhjuseks isegi mitte isiku soov oma andmeid varjata, vaid oskamatus neid adekvaatselt koguda ja laenutaotlemise protsessis kasutada. Positiivne krediidiregister koondab vajalikud andmed tarbija jaoks kokku ning tarbija ülesandeks jääb vaid laenuandjale vajalikule infole ligipääsetavuse võimaldamine. Seega kaasneb registriga eeldatavasti asjakohaste andmete kvaliteedi kasv ning laenu andmisel arvestamisele kuuluv oluline info ei jää laenuandja eest varjatuks.
Tarbija jaoks muutuks hõlpsamaks ka laenupakkumiste võtmine ja võrdlemine, kuna positiivne krediidiregister loob krediidipakkujale võimaluse tarbija nõusolekul tema andmeid vajalikus ulatuses vaadata ning seejärel juba üsna automatiseeritud kujul tarbijale pakkumine teha. Seega ei pea inimene enam igale laenupakkujale eraldi andmeid esitama, mis aitab oluliselt vähendada laenutaotlemisega kaasnevat aja- jm kulu. Läbi pakkumiste kogumise faasi lihtsustumise muutub laenamine tarbijale eelduslikult odavamaks, kuna krediidiandjad on järjest enam sunnitud arvestama ka teiste turuosaliste pakkumistega, mis tarbijatele kergemini kättesaadavaks muutuvad.
Tarbijale on kindlasti oluline ka registriga kaasnev võimalus pettuste ennetamiseks. Järjest enam levivad petuskeemid, kus inimese nimele võetakse suures koguses laenukohustusi ja korraga paljude erinevate krediidiandjate juurest. Sellisel puhul toimib positiivne krediidiregister nö häirekellana – kui krediidiandjale saab registri vahendusel teatavaks, et tarbija nimel on esitatud korraga palju erinevaid laenutaotlusi, saab krediidipakkuja sellele vastavalt reageerida ning alusetut laenu andmist vältida. Seega on registril ka nö kaitsemüüri funktsioon, aidates otseselt maandada pettuse riski.
Positiivse krediidiregistri positiivne mõju krediidiandjale
Krediiditeabe koondamise plussina on välja toodud ka seda, et register võimaldab krediidiandjatel senisest efektiivsemalt täita vastutustundliku laenamise põhimõtet. Et käituda vastutustundliku laenajana on krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja krediidivõimelisust. Krediiditeavet koondava registri olemasolul hõlmaks see ühtlasi krediidiandja kohustust teha enne laenuotsuse tegemist tarbija finantskohustuste seisu kohta päring vastavasse registrisse. Kliendi maksejõulisuse kontrollimise suurem eesmärk on vältida kliendi poolt üle enda võimete laenu võtmist ja laiemalt ühiskonna sattumist nö laenuorjusesse.
Kuivõrd vajalik teave laenu taotleva isiku finantskohustuste seisu kohta on juba registrisse kokku koondatud ning isikul ei ole enam tarvis igale krediidiandjale samu andmeid eraldi presenteerida, siis tõstaks positiivne krediidiregister ühelt poolt andmete kvaliteeti ning teiselt poolt muudaks teabekontrolli protsessi lihtsamaks ja vähendaks ka laenuandjate andmetöötlusmahtu. Kuna register võimaldab teha kliendile esmane pakkumine suhteliselt automatiseeritult, väheneb krediidipakkujate töökoormus ning kaasneb ka sellega seoses kulude kokkuhoid.
Registri pidamise erinevad lahendused
Positiivse krediidiregistri olemuse üle käib elav arutelu ning selle loomiseks on mitu valikut. On võimalik luua andmebaas, mis hõlmaks andmeid isikute kehtivate finantskohustuste kohta, sh tarbijaile välja antud laenude mahtude, jääkide, igakuiste maksete suuruse jne kohta. Andmeid vastavasse andmebaasi oleks kohustus esitada ja uuendada krediidiandjatel igakordsel tarbijaga krediiditehingu tegemisel või olemasoleva krediidilepingu tingimuste olulisel muutmisel.
Teine alternatiiv on luua andmevahetus-platvorm, mille kaudu krediidiandjad vahetaksid omavahel vajalikku infot konkreetse isiku finantskohustuste kohta. Selline süsteem väldiks nö superandmebaasi loomist. Samas on leitud, et võrreldes andmebaasiga võib andmevahetus-platvormi puhul kannatada saada laenuprotsessi töökindlus ja kiirus.
Kokkuvõttes annab positiivne krediidiregister oluliselt parema arusaama tarbijate finantskohustuste seisust ning lisab tervikvaatena väärtust laenuprotsessi lihtsustamiseks ja turvalisemaks muutmiseks. Läbi laenupakkumiste võrdlemise ja konkurentsi soodustamise, aga ka töömahu vähenemise on registril eelduslikult potentsiaal muuta laenud odavamaks.
