Tallink Grupp peab sel aastal Statistikaametile esitama 70 aruannet, nende seas infot palkade, finantsnäitajate ja keskkonnakaitsekulutuste kohta. Ettevõtte finantsdirektori Janek Stalmeisteri sõnul on seda liiga palju. "Aruandeid on väga palju ja need on kohati väga spetsiifilised ega ühti kuidagi rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite alusel üles ehitatud raamatupidamisega. Seega tuleb statistikaametile esitatavate aruannete jaoks teha väga palju lisatööd, mis nõuab paratamatult täiendavat ressurssi ja tekitab lisakulusid," kommenteeris ta olukorda.
Aruandeid peab koormaks ka EMT avalike suhete juht Kaja Sepp. "Kahtlemata on statistikat vaja, kuid praegu tuleb kahjuks tõdeda, et erinevate aruannete esitamine on muutunud arvestatavaks koormuseks. Usume, et vajalike andmete kogumist saaks korraldada efektiivsemalt ja ettevõtjate jaoks vähem töömahukalt," ütles ta.
Statoil Fuel and Retaili finantsdirektori Paavo Siimanni väitel on lihtsaid aruandeid ja raskeid aruandeid. Siimanni sõnul võiks Statistikaamet ettevõtetele teada anda, milleks statistikat täpsemalt kasutatakse. "Kui ettevõtja teab, milliste riigi- või tegevusala juhtimist puudutavate otsuste langetamisel seda infot kasutatakse, on pühendumus aruandeid täita kindlasti suurem," arvas ta.
Efektiivsemaks võiks Siimanni sõnul muuta ka Statistikaameti info avaldamist, sest tihtipeale on koostatud info vananenud ja ettevõtjale sellest enam kasu pole.
Neste Eesti pearaamatupidaja Ene Pungase väitel on jällegi aruannete arv aastatega vähenenud ja tehniline tase tõusnud. Pungase sõnul on Neste loonud ka ettevõttesisesed aruanded, mis lihtsustavad vajalike arvude leidmist.
Eesti suurima käibega ettevõtte Ericsson Eesti pearaamatupidaja Ülle Ikart leidis, et kõige suurem ajakulu tuleb aruannete sisust, mitte hulgast. "Osa infot nõutakse topelt erinevatel vormidel ja neid on aeganõudev täita," ütles Ikart.
Statistikaameti peadirektori Andres Oopkaupi sõnul vahendab statistikaamet riigiasutuste soove. Aruannete arv sõltub seega asutuste nõudmistest. "See ei tule meie enda peast, vaid sellest, mida ministeeriumid soovivad," ütles Oopkaup.
Oopkaupi väitel töötatakse põhimõttel, et ettevõtjate käest üritatakse küsida võimalikult vähe ja võtta võimalikult palju andmeid registritest, mis juba olemas on. Praegu kasutatakse 40 protsendi aruannete puhul registriandmeid.
Küsimusele, kas statistikat saaks kiiremini avaldada, vastas Oopkaup, et probleem on aruannete hilises esitamises. "Kui ühes sektoris ei esita isegi ainult üks suure osatähtsusega firma oma aruandeid, ei saa me statistikat valmis teha. Ma garanteerin, et kui kõik teeks seda tähtajaks, valmiks näiteks aastaaruannete põhine statistika kahe kuuga," ütles ta.
Enamik Eestis käibelt tipus olevaid firmasid peab täitma umbes 50–70 aruannet.
