Peaminister Taavi Rõivase sõnul annab järgmise aasta eelarve kindluse, et Eesti julgeolek on tagatud, perede toimetulek paraneb ja riigi rahandus on korras.
Tuleva aasta sisemajanduse kogutoodang on 20,1 miljardit eurot, see on miljardi jagu enam kui käesoleval aastal.
2015. aasta riigieelarve tulude mahuks on kavandatud 8,45 miljardit eurot, mis on käesoleva aastaga võrreldes 7% rohkem. Kulude kogumaht on 8,54 miljardit eurot, mida on võrreldes praeguse aastaga 6% võrra rohkem.
Jätkuvalt on tähtsal kohal riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine – valitsussektori eelarvepositsioon on tuleval aastal struktuurses ülejäägis 0,8% sisemajanduse kogutoodangust, mis on 0,6% võrra ambitsioonikam riigi eelarvestrateegias kavandatust.
Valitsuse poolt järgmiseks aastaks koostatud eelarves kajastuvad kõik valitsuse poolt eesmärgiks võetud tegevused.
Selleks, et tagada riigi valmisolek sisemiste ja väliste ohtudega toimetulekuks, tõusevad kaitsekulud 2,05%-ni sisemajanduse kogutoodangust, moodustades kokku 412 miljonit eurot ehk 28 miljonit eurot enam kui aasta varem. Suurima osa järgmise aasta kaitse-eelarvest moodustavad relvastuse ja varustuse hanked. Samuti jätkatakse Ämari lennubaasi väljaehitamist, et tagada liitlaste hävituslennukitele vajalikud tingimused. Lisaks sellele kaetakse kulud, mis on seotud NATO liitlaste kohalolekuga Eestis.
Julgeolekuga samaväärselt oluline on sisejulgeoleku tagamine, selleks eraldatakse riigieelarvest tuleval aastal 425 miljonit eurot, mida on 21 miljonit eurot ehk 5,3% rohkem kui aasta varem. Raha eraldatakse piiri tugevdamiseks ja investeeringuteks hoonetesse, operatiivtehnikasse ja nutikatesse tehnoloogiatesse, mis aitavad tõsta inimestele osutatava abi kvaliteeti ja kiirust.
2015. aasta eelarve võimaldab säilitada avaliku sektori konkurentsivõimet. Valitsus tõstab avaliku sektori asutuste palgafondi vähemalt 3%, keskmisest suurema palgatõusu, 4,5%, saavad lisaks sisejulgeoleku töötajatele õpetajad, sotsiaal- ja kultuuritöötajad.
Sotsiaalse kaitse valdkonna kulud moodustavad riigieelarvest konkurentsitult suurima osa, ulatudes 2015. aastal 33,5%-ni ehk 2,86 miljardi euroni, mida on järgmisel aastal 193 miljonit eurot ehk 7,2% enam kui aasta varem.
Perede toimetuleku suurendamiseks tõstetakse esimese ja teise lapse toetus 19,18 eurolt 45 eurole. Pered, kes vajavad riigi tuge enam, saavad veel 45 eurot vajaduspõhist toetust lisaks nii esimese kui ka teise lapse kohta. Kolmanda lapse toetus tõuseb 76,7 eurolt 100 eurole.
Pensionid tõusevad järgmisel aastal 5,9%, keskmine vanaduspension tõuseb 353 eurolt 374 eurole. Tulumaksu langetamisega jätkub pensionite maksuvabastus, seega saavad vanaduspensionärid järgmisel aastal tulumaksuvaba 374 eurot kuus.
Järgmisest eelarveaastast tuleb tasuta koolilõuna ka gümnasistidele, mis lubab eriti kehvematest sotsiaalmajanduslikest oludest pärit noortel kindlamini õppimisele keskenduda. Koolipidajad saavad järgmisel aastal 3,1 miljonit eurot juurde, et kindlustada u 22 000 gümnasistile vähemalt ühe sooja lõuna päevas. Seni on riik toetanud õpilaste koolilõunat põhikoolis ning kutsekeskhariduse tasemel.
Maksusüsteemis põhimõttelisi muudatusi ei tehta, maksusüsteem püsib stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana ning võimalikult väheste erandite.
Tulumaksumäära langemine praeguselt 21%-lt 20%-le ja töötuskindlustusmakse langemine 3%-lt 2,4%-le jätab palgasaajatele rohkem raha kätte. Maksukoormus tervikuna püsib 32,7% tasemel.
2015. aastal moodustavad valitsussektori kinnisvarainvesteeringud 863,5 miljonit eurot. Riigi Kinnisvara ASi kaudu investeeritakse järgmisel aastal Toompeal asuva Riigikontrolli büroohoone, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Rahvusringhäälingu hoonete, samuti Balletikooli fassaadi remonti ning näiteks Vormsi komando, Pärnu politsei- ja pääste ühishoone ning Piusa ja Ruhnu kordonite ehitusse ja rajamisse.
