Rahandusministeerium saatis veebruaris kooskõlastusringile maksukorralduse seaduse muudatused, millega lisatakse seadusesse muu hulgas variisiku vastutus äriühingu tahtlikult põhjustatud maksuvõla eest. Kaubanduskoja hinnangul on muudatus positiivne, sest see võimaldab vastutusele võtta variisiku, kes omab ühingu tegevuse üle faktilist kontrolli ning on tahtlikult põhjustanud äriühingule maksuvõla. Muudatus aitab muuta ausamaks nii maksukeskkonda kui ettevõtluskeskkonda laiemalt ning muudab variisikute kasutamise vähem atraktiivseks.

Rahandusministeeriumile saadetud kirjas avaldas koda toetust ka muudatustele, millega lihtsustatakse maksuintressidega seostuvaid reegleid. Sellega vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ja kulusid ning suurendatakse paindlikkust seoses maksuintresside arvestuse ja tasumisega. Näiteks ajatamise raames makstavad intressid loetakse edaspidi ettevõtlusega seotud kuluks.

Koda toetas ka muudatust, mille kohaselt on edaspidi maksu- ja tolliameti veebilehel lisaks maksuvõla andmetele avalik ka teave muude maksuhalduri määratud ning tähtaegselt tasumata kohustuste (nt tasumata jäänud sunniraha, rahatrahv) kohta. Sellest tulenevalt tõstetakse eelnõuga ka maksuvõla avalikustamise piirmäära. Kui täna  on maksuhaldur kohustatud maksuvõlgade puudumise tõendi väljastama juhul, kui maksuvõlg on väiksem kui 10 eurot, siis uueks piirmääraks on 100 eurot.

Eelnõuga plaanitakse eraõiguslikele juriidilistest isikutest infosüsteemide arendajatele anda juurdepääs maksusaladust sisaldavale teabele infosüsteemide hooldamiseks ja arendamiseks. Kaubanduskoja hinnangul peaks maksusaladusele ligipääsetavate isikute ring olema pigem piiratum kui laiem. Mida laiem on isikute ring, seda kõrgem on risk maksusaladuse lekkeks. Seetõttu peab koda väga oluliseks, et juurdepääs maksusaladusele antakse vaid väga erandlikel juhtudel.

Kaubanduskojale jääb ebaselgeks, mis on see erandlik asjaolu, mis õigustab eraõigusliku juriidilise isiku töötajatele juurdepääsu andmist maksusaladusele. Maksu- ja tolliameti  infosüsteemid töötavad täna hästi ja on pälvinud positiivset tagasisidet nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel areenil. Seega on võimalik infosüsteeme arendada ilma täiendava muudatuseta. Kui reaalsete andmetega testimine on siiski möödapääsmatu, võiks kaaluda lahendust, kus eraõigusliku juriidilise isiku töötajatele võimaldatakse juurdepääs reaalsetele andmetele, kuid andmete alusel ei ole võimalik maksumaksjat tuvastada.

Muudatused on kavandatud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril.