„Tippspetsialistide kaasamisel konkureerib Eesti selgelt ka teiste riikidega ning nende piirarvu alt väljaarvamisega anname Eesti tööandjatele täiendava võimekuse panustada kvalifitseeritud tööjõuga Eesti majandusse. Seni on sisserände piirarvu arvestuses kaasatud Eestisse välismaalt keskmiselt 80 tippspetsialisti aastas. Tarkade ja kaalutletud lahenduste väljatöötamine välistööjõu kaasamisel mõistagi jätkub,“ ütles siseminister Andres Anvelt, kes tegi sisserände töörühmale muuhulgas ettepaneku kaaluda välistööjõu palkade sektoripõhiseks muutmist.

„Praegune nõue maksta vähemalt Eesti keskmist palka on paindumatu, kui mõelda märkimisväärsetele palgavahedele erinevatel elualadel. Samas on oluline, et sektori keskmise palga lepiksid kokku just tööandjate esindajad ja ametiühingud ise,“ lisas Anvelt.

Pühapäeval jõustunud muudatustega arvatakse sisserände piirarvu alt välja tippspetsialistid, kellele tööandja maksab vähemalt kahekordset Eesti keskmist palka. See tähendab, et tippspetsialistid saavad Eestisse edaspidi tööle tulla ka juhul, kui piirarv on täitunud. Lühiajalise töötamise maksimaalset kestust pikendatakse üheksalt kuult aastale. Selline lahendus võimaldab paindlikult reageerida muutuvatele majandusoludele ja leevendab tööjõupuudust projektipõhistes valdkondades.

Muudatusega viiakse sisse vähemalt A2-tasemel eesti keele oskuse nõue kolmandate riikide kodanikele, kes soovivad taotleda uut elamisluba töötamiseks või pikendada olemasolevat. Selline nõue kehtib vaid uutele tulijatele, kes saavad elamisloa pärast tänast muudatuse jõustumist. Keeleoskust kontrollitakse nende puhul 2023. aastal, kui nad on Eestis viis aastat elanud.

Samuti jõustuvad muudatused ebaseadusliku töötamise ennetamiseks. Muudatuste eesmärk on, et nii tööandjad kui ka kolmandatest riikidest tulnud töötajad oleksid motiveeritud järgima Eestis seaduslikult töötamise reegleid. Maksimaalne rahatrahv juriidilisest isikust tööandjale, kes kasutab ebaseaduslikku tööjõudu, kümnekordistub seniselt 3200 eurolt 32 000 euroni. Seni kehtinud trahvimäärade puhul võidetakse maksmata jäetud maksude pealt rohkem kui trahvi saades.

Samuti nähakse ette riigihankemenetlusest kõrvaldamise kohustus, kui tegemist on ettevõttega, keda on karistatud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest. Ehitustööde hankelepingute puhul tuleb edaspidi juhul, kui alltöövõtja ei ole välismaalase töötamise reegleid täitnud, alltöövõtja asendada või leida muu viis töö teostamiseks. Luuakse võimalus  keelata selliste ettevõtete majandustegevust, kes võtavad välismaalasi järjepidevalt tööle seadustest kõrvale vaadates.

Ebaseadusliku töötamise ennetamiseks ja tõkestamiseks loodud tegevuskava peamiste tegevuste ja statistikaga saate tutvuda siseministeeriumi kodulehel. Kodulehel olevaid statistika visuaale võite soovi korral oma väljaandes kasutada, visuaali autoriks märkida siseministeerium.