"On selge, et registrikraanide avamisega peab maanteeamet olema väga ettevaatlik. Küsin oma peadirektorist kolleegilt täpsemat teavet, milliseid kontrollimehhanisme kavatseb amet rakendada, et vältida sõidukiomanike andmete väärkasutamist ja lekkimist," ütles AKI peadirektor Viljar Peep BNS-ile.

Õiguskantsler Ülle Madise otsustas eelmisel nädalal, et maanteeamet ei peaks edaspidi keelduma eraparklatele parkimisvõlglaste kontaktandmete väljastamisest. Eraparklad peavad omakorda soetama parkimise fakti tõendava tehnoloogia ja täitma isikuandmete kaitse nõudeid ning tagama parkla korrashoiu ja ohutuse, leidis õiguskantsler.

"Selles asjas on mõned lahendamist vajavad probleemid," tunnistas Peep õiguskantsleri otsust kommenteerides.

"Ma ei muretse nende pärast, kes võlast pääsemiseks püüavad privaatsuse ettekäände taha pugeda. Küll aga tuleb ära hoida niisugused jutuajamised: „ Kuule, Sa töötad parkimisfirmas, tee mulle teene ja lisa oma päringutele need autonumbrid – mul on vaja nende omanike koduseid aadresse ja mobiilinumbreid!“," kirjeldas AKI peadirektor võimalikku olukorda.

"Kui ma sõidan autopesulasse või rehvivahetusse, siis ei saa ma sealt enne raha maksmist lahkuda. Tekib küsimus, miks eraparkla pidaja ei saa oma teenust samamoodi korraldada? Selleks tuleb vaid investeerida piiretesse ja tõkkepuusse. Ettevõtteid, kes osutavad sõidukiga seotud teenuseid, ei tohiks ebavõrdselt kohelda," rõhutas andmekaitse inspektsiooni juht.

"Ettekujutus, et võlaga tegeleb vaid parkla ise ning talt saab nõuda võla maksmisel võlgniku andmete kustutamist, ei sobitu tegelikkusega. Võlgnikega tegelemise loovutavad parklapidajad inkassofirmadele. Need saavad lisada isikuandmeid oma andmebaasidesse ja kasutada neid ka muude võimalike nõuete asjus. Raamatupidamisseaduse kohaselt on nii parklapidajal kui ka inkassoettevõttel õigus ja kohustus säilitada nõudega seotud isikuandmeid seitse aastat," märkis Peep.

AKI peadirektor tõi esile ka puudujäägid idees, et maanteeamet sõlmib elektroonilise ligipääsu andmisel parklapidajaga lepingu ning saab nõuda talt päringute tegemise ja saadud andmete kasutamise regulaarset kontrolli. "Andmete saajale iseenda kontrollimise kohustuse panemine ei ole piisav," märkis Viljar Peep.

"Põhivastutus lasub ikkagi asutusel, kes peab registrit ja otsustab sellele ligipääsu andmise üle. Antud juhul maanteeametil. Veel konkreetsemalt – maanteeameti ametnikul, kes seaduse kohaselt peab tuvastama päringu tegija õigustatud huvi," selgitas Peep.

Tema sõnul ei piisa õigustatud huvi tuvastamiseks üksnes auto fotost, mis varustatud ajatempli ja asukohaandmetega. "Tuvastada tuleb ka asjaolu, et autoomaniku ja parklapidaja vahel võis tõesti olla lepinguline suhe ja seda võidi rikkuda. Et parkimistingimusi tutvustav infotahvel oli sel ajal parkijale nähtav. Et parkimistasu ja leppetrahvi nõue oli sõidukiomanikule esitatud. Ning et päring registrisse tehakse just nimelt selle nõude, mitte millegi muu asjus," loetles Peep.

"Kõike seda peab ametnik eelnevalt kontrollima. Vastasel juhul rikub ta isikuandmete töötlemise reegleid ning juurdepääsupiiranguga teabe väljastamise keeldu. Mõlema eest on ette nähtud väärteovastutus," rõhutas andmekaitse inspektsiooni juht.

Vajadust parkimisvõlglaste andmete väljastamise korda täpsustada tunnistas eelmisel nädalal ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM). "Arvestades hiljutist riigikohtu lahendit ning ehitusseadustiku muudatusi, toetab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium õiguskantsleri seisukohta, et antud küsimuses tuleb leida parkija, maaomaniku ja parkla õiglasi huve ning maanteeameti töökoormust arvestav õigusriiklik lahendus," ütles MKM-i veondus- ja liiklustalituse juhataja Sander Salmu.