Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõuniku Tuuli Lepa sõnul on Eesti õiguses praegu karistatav inimese tahte vastane suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu, kui sellega kaasneb üks kolmest lisatingimusest: vägivald, inimese seisundi ärakasutamine, kus ta polnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama või sõltuvussuhte kuritarvitamine. "Konventsiooni järgi peaksid aga sellised teod olema karistatavad ka ilma vägivallata, abitusseisundi või sõltuvussuhte kuritarvitamiseta,“ ütles Lepp.
Valitsuse tegevusprogrammis aastani 2027 on punkt karistusseadustiku seksuaalse enesemääramise vastased süütegude viimine Istanbuli konventsiooniga vastavusse, võttes arvesse nõusoleku põhimõtet, et tagada seksuaalvägivalla ohvritele parem kaitse. Selle täitmiseks anti justiitsministeeriumile ülesanne analüüsida seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude vastavust Istanbuli konventsioonile.
Istanbuli ehk naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooni järgi tuleb mistahes sugulise iseloomuga teole anda nõusolek vabatahtlikult.
Pärast analüüsi huvirühmadele tutvustamist hakkab justiitsministeerium valmistama ette seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust. Selles pakub ministeerium välja erinevad variandid, milliseid sätteid ja kuidas tuleks Eesti õiguses muuta. Väljatöötamiskavatsus valmib huvirühmi kaasates. Sobivaima lahenduse suhtes on vaja ka poliitilist otsust.
Justiitsministeerium tutvustab analüüsi ja edasisi samme huvirühmadele lähemalt 8. märtsil. Seejärel tutvustatakse analüüsi põhjalikumalt laiemale avalikkusele.
