Külmutushoonet pingestama pidav alajaam tuleb püstitada eramaale, kuid maaomanik ja alajaama rajav Elektrilevi ei ole veel hüvitises omavahel kokkuleppele jõudnud.
"Üks eraomanikest on Elektrilevile esitanud enda nõudmised, aga tingimustes ei ole suudetud kokku leppida," ütles BNS-ile Pärnu maavanem Andres Metsoja.
"Meile teeb muret see, et Eestis ongi nii, et kui kuhugi maapiirkonda tahta elektriühendust saada, siis Elektrilevi on küll kohustatud selle ühenduse looma, aga kui organisatsioon ei suuda maaomanikega kokku leppida, siis käsitletakse seda kui force majeure’i, mis võib liitumisühenduse loomise viia edasi teadmatusse tähtaega," ütles Audru vallavanem Siim Suursild.
Suursilla sõnul on sellised olukorrad jäetud investori riskiks: "Ma ei saa siin midagi ette heita Elektrilevile, sest kui seadusandlus on niimoodi tehtud, siis meil on siin vähe öelda. Arendaja poole pealt tundub kuidagi kummaline, et Eesti Energia suudab küll läbirääkimisi pidada nii Jordaanias kui Ameerika Ühendriikides ja seal suuri diile sõlmida, aga Eesti enda kodanikega ei suudeta diile teha."
Vaidlusaluse maa omanik Rein Talisoo alajaama ehitamise osas probleemi ei näe: "Mina olen maa omanik ja mul ei ole vaja kellegagi vaielda. Täna me oleme Elektrileviga hinnas kokku leppinud. Oktoobri lõpus läks neile teele minu seisukohaga meil, millega nad tänaseks on leppinud. Aga praeguseks on viis kuud mööda läinud. Nende toimetamise kiirus on nende käest küsimise koht – neil tundub aega küll olevat."
Suursilla sõnul taandub probleem suures osas küll kinnistuvaidlusele, ent on ka muid valupunkte, "See protsess on käimas olnud 2010. aastast ja liitumise pakkuja on muutnud tähtaegu. Jaotusvõrk pakkus 540 päevaga liitumisühenduste loomist ja nüüd Elektrilevi, kes on struktuuris uus looja, pakub 730 päeva. Aga ka sellega ajaga tundub olevat keeruline liitumine valmis teha."
Suursilla sõnul on püügihooaeg juba alanud ja esimene saak loodetakse randa tuua pärast 20. aprilli. "Nagu viimased aastad on näidanud, toimub räime kvoodiga väljapüük kuu aja jooksul. Kui mai keskpaigaks elektrit ei ole, on selle hooajaga tõepoolest kõik."
Audru kalatööstuse ühe rajaja MTÜ Rannakalad juhatuse liikme Arne Taggo sõnul puudub alternatiiv kusagil mujal räime ladustada. "Täna on seis selline, et kõik laod üle Eesti on täis juba enne, kui meil püük pihta hakkab."PRIA toel valminud kalatehase tootmiskvoot on 1000 tonni räime hooaja kohta. Suurimad ekspordipartneriteks on Euroopa endised idablokiriigid.
Esmavastuvõttu ja esmaladustamist võimaldav 900 000-eurone kompleks rajati PRIA toetuse abil.
Elektrilevilt ei ole praeguseks õnnestunud kommentaari saada.
