"Viimase kuue kuu jooksul Riigikohtu menetluses olnud asjadest seitse seondus vastutusotsusega. See näitab, et vastutusotsus on üha aktuaalsem ja levinum. Nendest kolmes analüüsis Riigikohus eelaresti kohaldamist," rääkis advokaadibüroo Sorainen maksuõiguse vandeadvokaat Priit Raudsepp.
Maksu- ja Tolliameti tulude osakonna juhataja Triin Raaperi sõnul on amet viimastel aastatel pööranud suuremat tähelepanu isikutele, kelle juhtimise all jäävad ettevõtted nii riigile kui ka teistele võlausaldajatele pidevalt võlgu.
Vastutusotsust ja ettevõtte üleminekut ehk kolmanda isiku vastutust peab maksuamet üheks paljudest võlgade sissenõudmise meetmetest.,
Raaper kinnitas, et maksuhaldur algatab ettevõtte juhtorgani vastu suunatud menetluse alles siis, kui kõik muud maksuvõla sissenõudmise võimalused luhtuvad. Alates 2009. aastast saab maksuhaldur rakendada ka eelaresti ning selle võimaluse kasutamine sõltub Raaperi sõnul peamiselt võlausaldaja reageerimise kiirusest – sellest, kuidas nõudeid tagatakse. Eelaresti rakendatakse vaid sellistel juhtudel, kus on põhjendatud kahtlus, et uurimise all olev isik maksude vältimiseks oma vara nii öelda ära kaotab.
Raudsepp selgitas, et maksuamet ei saa suvalisel hetkel nõuda, et juhatuse liige peaks äriühingu maksuvõla tasuma. Nimelt peab maksuamet eelnevalt seda nõudma äriühingult vähemalt kolme kuu jooksul. Vaid äriühingu pankroti korral on võimalik maksuametil juhatuse liikmelt seda juba varem nõuda.
Kui äriühing on registrist kustutatud, siis on maksuamet vastutusotsuse koostamisega hiljaks jäänud. Kui vastutusotsus on tehtud ajal, mil äriühing on registris, ei mõjuta ühingu hilisem registrist kustutamine isiklikku vastutust. Raudsepp soovitas juhul, kui on näha, et ettevõttel läheb kehvasti, alustada pankrotimenetlusega pigem varem kui ootama jääda.
Üha rohkem kasutab maksuamet eelaresti võimalust ning tihtipeale saab juhatuse liige nii teada, et on maksuameti huviorbiiti sattunud. "Maksuhalduri soovist juhatuse liige isiklikult vastutusele võtta saab viimane tihtipeale teada täiesti ootamatult, avastades, et tema kinnistule on seatud hüpoteek või muu piirang," märkis Raudsepp. Viidates rohkele kohtupraktile, tõdes ta, et vastutusotsus ja eelarest on üha levinum.
Raaper kinnitas, et vastutusotsuse saab väljastada vaid juhul, kui äriühingul on maksuvõlg ning see on otseselt tingitud pahatahtlikust käitumisest. "Kui isikud on hoolsad oma ettevõtmistes ja täidavad seadusega pandud kohustusi korrektselt, siis puudub kindlasti ka alus vastutusotsuse väljastamiseks," märkis Raaper.
