Konkurendi halvustamise keelu õiguslik taust

Eestis on konkurendi halvustamine keelatud ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadusega. Täpsemalt keelab seadus ebaausa äritegevuse ning heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas:

• eksitava teabe avaldamise, avaldamiseks esitamise ja tellimise ning konkurendi või tema toote või teenuse halvustamise;
• ärisaladuse ebaseaduslikuks saamise, kasutamise ja avaldamise;
• konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamise.

Kuni 2017. a lõpuni oli sisult sarnane säte kõlvatu konkurentsi keeluna konkurentsiseaduses. See tekitas nii mõnigi kord segadust, justkui teeks Konkurentsiamet järelevalvet ka kõlvatu konkurentsi keelu rikkumise üle.

Kuna seoses Euroopa Liidu ärisaladuste kaitse direktiivi¹ ülevõtuga vajas kõlvatu konkurentsi ja ärisaladuse kaitse valdkond täpsemat regulatsiooni, tõsteti kõlvatu konkurentsi sätted eraldi seadusesse. See tõmbas piiri Konkurentsiameti järelevalve all olevate tavapärastest konkurentsiõigusest tulenevate keeldude (konkurentsi kahjustavate kokkulepete keeld, turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keeld) ja kõlvatu konkurentsi keelu vahel mõnevõrra selgemaks.

Hiljutised suundumused mitme Euroopa Liidu riigis praktikas on aga hakanud seda piiri hajutama. Nimelt on sealsed konkurentsiametid leidnud, et kui turgu valitsev ettevõtja halvustab konkurenti, võib see kujutada endast ka turgu valitseva seisundi kuritarvituse keelu rikkumist. Seetõttu on turgu valitsevaid ettevõtjaid sellise tegevuse eest ka trahvitud.

Konkurendi halvustamise praktika Taanis ja Prantsusmaal²

Taani Konkurentsiamet (TKA) leidis sel aastal, et kiirabiteenuseid pakkuva ettevõtte Falck Taani äriüksus on kuritarvitanud oma turgu valitsevat seisundit kiirabiteenuste turul, tõrjudes turult Hollandi konkurendi BIOS-i. TKA tuvastas, et Falck rakendas üldist strateegiat BIOS-i turult kõrvaldamiseks, tekitades ebakindlust ja muret BIOS-i kui kiirabiteenuste pakkuja ning eriti kui tööandja pärast. Enne selle strateegia rakendamist oli Falck kaotanud Lõuna-Taani piirkonnas kiirabi osutamise riigihanke.

Falcki strateegia oli salaja saata BIOS-i teemal negatiivseid lugusid ajakirjandusele ja Falcki enda töötajatele, mõjutades sellega BIOS-is tööd kaalunud parameedikuid mitte kandideerima sealsele töökohale. Taani kiirabiteenuste turgu iseloomustab piiratud tööjõud, sest suurem osa haritud parameedikuid on juba tööle võetud ning uute parameedikute koolitus on aeganõudev ja kallis. Seetõttu oli teada, et BIOS pidi Lõuna-Taani piirkonnas tegutsemiseks palkama seni Falcki heaks töötanud parameedikud. Falcki levitatavad kuulujutud muutsid aga BIOS-i jaoks parameedikute värbamise keeruliseks ja lõpuks pidi BIOS turult lahkuma.

TKA pidas eriti kriitiliseks asjaolu, et Falck kasutas eksitava teabe levitamiseks kolmandaid isikuid, muutes sellega teabe usaldusväärsemaks ja objektiivsemaks. TKA ei pidanud kuigi oluliseks seda, kas Falcki kommunikatsioonistrateegia oli sisuliselt vale või eksitav – osa Falcki teabest võis olla isegi faktiliselt õige. Kuid ainuüksi asjaolu, et suhtlusstrateegiat rakendati kolmandate isikute kaudu, oli eksitav ja manipuleeriv ning seetõttu kuritarvitav.

Ka Prantsuse Konkurentsiamet on rohkem kui kümnes juhtumis järjekindlalt otsustanud, et konkurentide või nende toodete halvustamine ei kujuta endast ausat konkurentsi ja võib teatavatel asjaoludel tähendada turgu valitseva seisundi kuritarvitust. Sellised juhtumid on hõlmanud erinevaid sektoreid, nagu ravimid, telekommunikatsioon, elekter ja tasuline televisioon.

Konkurendi halvustamise kahjulik mõju konkurentsile

Kõigil viidatud juhtudel on ühine see, et turgu valitsev ettevõtja on üritanud takistada turule sisenemist ja oma toodete asendamist konkureerivate toodete halvustamise kaudu mitmel viisil. Sellega rikub ta konkurendi mainet või seab tema toodete usaldusväärsuse kahtluse alla.

Erinevalt hinnastamisega seotud konkurente tõkestavatest kuritarvitustest (nagu näiteks alla omahinnaga müük, lojaalsusallahindluste andmine) võivad konkurentsi hinnaväliseid parameetreid mõjutavatel asjaoludel olla mõnes sektoris tarbija otsustele veelgi kriitilisem mõju. Kord juba rikutud mainet ja kahtluse alla seatud usaldusväärsust võib olla konkurendil raskem taastada, kui võistelda turgu valitseva ettevõtja hinnapoliitikaga.

Selles valguses on igati põhjendatud praktika, et konkurendi halvustamist käsitatakse turgu valitseva seisundi kuritarvitusena ja seepärast laiendatakse kuritarvituste ringi. Aeg näitab, kas Taani ja Prantsusmaa praktikat hakkab järgima ka Eesti Konkurentsiamet ja Euroopa Komisjon.

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.06.2016, lk 1–18).
² Taani ja teiste riikide praktika kajastamisel on autorite loal kasutatud allikana rahvusvahelise Advokaadibüroo Bird & Bird Taani advokaatide Morten Nisseni, Frederik Haugstedi ja Mathias Jakobseni artiklit “When does speaking badly about your competitors become a competition law problem?”, mis on kättesaadav lingil https://www.twobirds.com/en/news/articles/2019/global/when-does-speaking-badly-about-your-competitors-become-a-competition-law-problem.