Hussari sõnul on kogu Eesti jaoks kesksemaid tuleva aasta riigieelarvet kujundav seadus. „Valitsuse ettepanekud lähtuvad sellel aastal riigieelarve tasakaalu suunas tüürimise eesmärgist. Niisamuti oodatakse majanduse elavdamiseks sammude astumist, millest mitmed saavad olema selle saali otsused ning meie riigikogu liikmetena anname nendele eesmärkidele oma hinnangu,“ ütles ta ning lisas, et keegi ei oota parlamendilt tuima protseduuride blokeerimist, vaid oodatakse tulemuslikku tööd, sisukat debatti ja kaalutletud otsuseid.

Riigieelarvest rääkides kutsus riigikogu esimees saadikuid üles vastama küsimusele, millist eeskuju kavatsevad nad ise anda ja kas leitakse ka iseendaga seoses kokkuhoiukohti. „Eesti Vabariigi kulude ja tulude tasakaalustamise imperatiiv viib meid küsimuseni: milline on meie endi panus kulude laiaulatuslikku vähendamisse? Ning üks väheseid variante, mis meile seadus võimaldab, on kuluhüvitiste üle otsustamine. Iga seersant või koolmeister teab, et õpetamine on edukas vaid siis, kui oled võimeline eeskuju näitama,“ lausus ta.

Hussari sõnul on parlamendi üks paljudest ülesannetest tagada, et Eesti riigielu korraldavad seadused oleksid hästitoimivad ning ühemõtteliselt selged. „Nii mõnegi seadusega on tänaseks kujunenud olukord, mis vajab nende avatud pilguga ülevaatamist ja täpsustuste tegemist. Lihtsalt aeg on edasi läinud ja teatud amortisatsioon tabab ka seaduste tekste,“ ütles ta.

Riigikogu esimees tõi esile presidendi valimise seaduse, mis tema sõnul vajaks kaasaajastamist, et valimiste protsess oleks sujuvam, avalikkust kaasavam ja selgepiirilisem. „Oma järjekorda ootab ka aastaid vindunud erakonnaseaduse uuendamine ja vastus küsimusele, kas korduvalt kriminaalkorras karistatud erakonnalt tuleks riigieelarveline eraldis ära võtta,“ rääkis ta ning lisas, et samuti vajab lahendust Venemaa Ukraina-vastases agressioonisõjas sõdivate agressorriikide kodanike hääleõiguse küsimus kohalikel valimistel.

Hussar kutsus saadikuid mõtlema ka riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmisele, sealhulgas arutlema komisjonide töö täpsustamise ning enne hääletust võetavate arupidamispauside üle. „Kaaluda võiks ka istungi juhatajale teatud distsiplineeriva võimu delegeerimist. Kas just sama ranget nagu Euroopa Parlamendis, kus juhataja võib korda rikkuva liikme istungilt eemaldada, aga midagi senisest kaalukamat siiski. Mitte ükski valija pole ühelegi liikmele andnud mandaati müramasina toomiseks Riigikogu istungisaali,“ ütles ta.

Hussar rääkis sügisistungjärgu avaistungil peetud kõnes ka Eesti julgeolekust kui iseolemise nurgakivist. Tema sõnul peab Ukraina rahvas juba kolmandat aastat vabadussõda Venemaa vastu, võideldes seejuures mitte ainult oma vabaduse eest, vaid seistes demokraatliku ja vaba maailma eesrindel. Vabade riikide parlamendid on mänginud selles võitluses tema kinnitusel üliolulist rolli. “Nii ka Eesti Vabariigi Riigikogu, mis ainuüksi käesoleva sõja ajal on teinud üheksa Ukrainat ja selle inimesi toetavat avaldust ning teedrajavana võtnud vastu otsuse Venemaa külmutatud varade andmisest Ukrainale tekitatud sõjakahjude hüvitamiseks,“ märkis ta.

Hussari sõnul on ütlematagi selge, et Ukraina vabadussõda sunnib meid pingutama iseenda riigikaitse küsimustega. „Meie ees on ülesanne tagada Eesti esmane kaitsevõime ning võidule orienteeritud strateegia. Meie kõikide, iga parlamendiliikme, kohus on ka selgitada meie liitlastele, et Venemaaga sõda ei saa võita, kui Venemaa pihta tulistada pole lubatud! Ning on ilmselge, et igaüks meist peab võtma selle koorma ja riigikaitset finantseerima,“ ütles riigikogu esimees.