"Ühistranspordiseadus on pädev. Seadusemuudatuse initsiatiivi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium hetkel ei kavanda, seadus on piisavalt paindlik, et muuta vajadusel aja- ja asjakohaseks ka liinilubade väljastamise kord," ütles ministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter BNS-ile. "Liinilubade väljastamise kord on maanteeameti poolt ühistranspordiseaduse alusel ja koostöös sektori osalistega koostatud metoodika, mida saab vajadusel ajakohastada ning selles on mitmeid muudatusi juba ka tehtud punktides, mis on tekitanud moonutusi või muud sellist," lisas ta.

Seaduse põhimõttest lähtuvalt tellib need bussiliinid ja väljumised, millele on oluline sõidunõudlus, kuid mida kommertsalusel vedajad oma majandushuvidest lähtuvalt teenindada ei soovi, Tatteri sõnul avalik võim, nagu maanteeamet, kohalik omavalitsus või uuest aastast ühistranspordikeskused avaliku teenindamise lepingu alusel. "Selliste liinide teenindamisele tuleb reeglina korraldada riigihange ja vajadusel teenuse osutamise eest toetust maksta," lisas Tatter.

"Kindlasti ei ole õige kommertsliinide sulgemisi põhjendada vaid uue seadusega, pigem on ikka põhjuseks ka reisijate arvu pidev vähenemine maapiirkondades, hõreasustusega kohtades, samas kui näiteks Harjumaal elanike arv kasvab ja liine ei suleta," ütles Tatter. "On ju ka avalike maakonnaliinide sõitjate arv on olnud pidevas langustrendis, kuid siin kompenseeritakse vedajale piletitulu langus riigipoolse toetuse suurendamisega, kommertsvedudel peab vedaja majandama vaid piletimüügist laekuva tuluga," lisas ta.

Senise süsteemi puudusena toodi Tatteri sõnul välja põhimõte, et kui ühel liinil teenindas kaks vedajat, siis kolmandale taotlejale reeglina luba ei väljastatud. Samas lõi nimetatud põhimõte eeldused liiniluba omavate vedajate majanduslikuks stabiilsuseks neid liine ja reisijaid teenindada.

"Uue seaduse kohaselt võib aga ühel väljumisel olla lihtsustatult piiramatu arv vedajaid, tingimusel et nende teenuste kvaliteet kogumis on samaväärne või parem," ütles Tatter. "See aga tähendas tihedamat konkurentsi just tulusamatele väljumistele, mille arvel sai vedaja seni teenindada ka väiksema nõudlusega jätkusuundi. Kui aga põhiliini osalt tulu langes, siis kadus ka vedajal majanduslik motivatsioon jätkuliinina toiminud väljumist edasi teenindada," lisas ta.

Eelkirjeldatud mõju oli Tatteri kinnitusel kõigile turuosalisetele ja otsustajatele väga hästi teada, kuid domineeris üldine avatud turu loogikast kantud lahenduse soov. "Ka peale seaduse jõustumist kritiseeris seda teravalt endiselt nt konkurentsiamet, et see oleks pidanud turu "täielikult avama", millega aga kõnealused negatiivsed mõjud veelgi võimenduksid," sõnas Tatter.

Bussifirma Taisto Liinid sulges alates tuleva esmaspäevast seoses majandusliku mittetasuvusega Tallinna–Antsla bussiliini, mille tõttu oleks Antsla kaotanud lisaks Tallinnale ühenduse ka Tartuga, mis toimib siiski esialgu 17. detsembrini. Liini sulgemise põhjusena nimetas Taisto Liinid aastal 2015 jõustunud kaugliinilubade väljastamise korda, mille tõttu väljus Taisto Liinide Antslasse suunduva bussiga samal kellaajal kell 8.30 Tallinnast Tartusse ja kell 16.30 Tartust Tallinna ka teise ettevõtte buss. Seetõttu polnud kuut maakonda läbiva bussiliini teenindamine Taisto Liinide kinnitusel enam majanduslikult teostatav.

Kaubamärgi Simple Express all tegutsev bussifirma Eesti Buss OÜ sulges alates detsembrist kolm Tallinna ja Võru vahelist kaugliini, mille ettevõte soovis esialgu sulgeda juba oktoobrist. Liinide sulgemise põhjust ettevõte üheselt nimetada ei soovinud.