Eraparklad peavad omakorda soetama parkimise fakti tõendava tehnoloogia ja täitma isikuandmete kaitse nõudeid ning tagama parkla korrashoiu ja ohutuse, teatas õiguskantsler.
"Leian, et parkimislepingu rikkujal ei ole õigust oma nime ja kontaktandmete salajasusele," märkis õiguskantsler oma kirjas majandus- ja kommunikatsiooniministrile ja maanteeameti peadirektorile. "Õigusriigis on lepingud, ka parkimisleping täitmiseks ja elu tuleks korraldada mõistlikult, " rõhutas õiguskantsler.
"Iga ajutist parklat pole mõistlik tara ja tõkkepuudega ümbritseda, auto teisaldamine ja ratta lukustamine koormab aga parkimise eest tasumata jätnud inimest oluliselt enam kui telefonikõne, kiri või sms, millega lepingu täitmise kohustust meelde tuletatakse," lisas ta.
Maanteeameti senise praktika muutmist toetab ka hiljutine riigikohtu otsus, mille kohaselt on parkimise korraldajal õigus parkimislepingu tüüptingimustes eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja.
"Ma ei näe ühtegi loogilist põhjendust, miks peaks eraparklaid selles küsimuses ebavõrdselt kohtlema. Kui nemad täidavad kõik kohustused – see tähendab seavad üles infotahvlid, tagavad sõidukite ja inimeste turvalisuse parklas –, siis ei ole ka ühelgi sõidukijuhil õigust jätta teenuse kasutamise eest maksmata ja varjata end isikuandmete kaitse paragrahviga," kommenteeris õiguskantsler.
"Hea parkimistava, mida maanteeametiga vastava lepingu sõlmimisest huvitatud eraparklad võiksid kehtestada, tähendab muu hulgas sedagi, et iga eraomandisse kuuluv maatükk ei kvalifitseeru eraparklaks," ütles Madise.
