Õiguskantsler saatis haridus- ja teadusministeeriumile kirja, milles teatab, et peab põhiseaduse vastaseks õppetoetuste ja õppelaenu seaduse paragrahvi lõiget, mis ei võimalda õppelaenu taotleda tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel riigis viibival isikul. Samuti on see seadusesäte õiguskantsleri hinnangul vastuolus Euroopa Liidu õigusega.
Õiguskantsler alustas menetlust õppelaenu taotlemise piirangute asjus Eesti kõrgkoolis õppiva inimense avalduse põhjal.
Avalduse esitaja on sündinud Eestis. Õiguskantslerile avalduse esitamise ajal ei olnud tal kodakondsust ning esmakordselt sai ta tähtajalise elamisloa 16-aastasena. Ülikooli astudes ei olnud tal võimalik taotleda õppelaenu, sest seaduse kohaselt pidi selleks olema Eesti kodanik või omama pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust.
Kirjas seisab, et kõnealusel juhul koheldakse erinevalt pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis viibivaid inimesi ning tähtajalise elamisloa või elamisõigusega inimesi, kes vastavad õppelaenu taotlemise sisulistele tingimustele.
Õiguskantsler nõustus haridus- ja teadusministeeriumi selgitustega, et tähtajalise elamisloa alusel riigis viibiva inimese õiguslik staatus on pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõigusega inimesega võrreldes ebakindlam ning on keerulisem ette näha, kui kauaks inimene Eestisse elama jääb.
Samas leidis õiguskantsler, et on võimalik eristada tähtajalise elamisloa alusel riigis viibimise olukordi, kus inimese eesmärk Eestisse elama asumiseks on kestva iseloomuga, ning piiritleda tähtajalise elamisloa taotlemise aluseid, mis ei ole ühildatavad õppelaenu taotlemise juhtudega.
Õiguskantsleri hinnangul ei ole piirang seetõttu mõõdukas.
Õiguskantsleri hinnangul on piirang vastuolus põhiseaduse paragrahviga, mille kohselt on igaühel õigus haridusele ning paragrahviga, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed ning kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Ka on õiguskantsleri hinnangul piirangud vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepinguga, kuna see ei võimalda võtta arvesse Euroopa Liidu kodaniku või tema pereliikme tegelikku integreeritust. Kuna piirang ei võimalda saada õppelaenu enne alalise elamisõiguse omandamist töötajatel, füüsilisest isikust ettevõtjatel, sellise staatuse säilitanud isikutel ja nende pereliikmetel, on see õiguskantsleri hinnangul vastuolus EL-i direktiiviga.
