Budapesti transpordiamet (BKV) kuulutas eelmisel aastal välja hanke, et renoveerida 222 linna 3. metrooliinil sõitvat rongi. Algselt esitas pakkumised hulk ettevõtteid, ent teises faasis jäid protsessi vaid Alstom, CAF, Metrovagonmaš, Skinest Rail ja Škoda. Seejärel loobusid hankest osalemisest kõik peale Skinest Raili ning rongitootja Metrovagonmaš, mis kuulub peamiselt Venemaa varakuse poolest 22. oligarhile Iskander Mahmudovile ja Vene Raudteele.

BKV otsustas hanke võitjaks kuulutada Metrovagonmaši, mille pakkumuse rahaline maht oli 81 miljardit forinti (263 miljonit eurot). Skinest Raili pakkumus oli aga vaid 72 miljardit forinti (234 miljonit eurot), vahendas Ungari väljaanne Index.hu. Linna hinnangul tegi Skinest alapakkumise, ent lepingu lõplikuks mahuks kujunes 69 miljardit forinti (224 miljonit eurot).

Skinest on hankeprotsessi tulemuse osas pettunud ning esitas Euroopa Komisjonile protesti; ettevõtte hinnangul oli pakkumus parem igas võtmeküsimuses ning täitis kõiki moodsaid tehnilisi nõudeid, muuhulgas olid rongid varastatud asünkroonmootorite, ketaspidurite ja õhkvedrustusega, lisaks on viie aasta võrra pikem ka nende tööiga, ütles Skinest Raili juhatuse liige Sergei Jakovlev BNS-ile.

Ehkki Eesti ettevõtte pakutavad rongid ei täitnud täpselt kõiki hankedokumentide nõudeid, on puudujäägid marginaalsed ning positiivsed aspektid kaaluvad need kuhjaga üles, kirjutas kolmapäeval Ungari vasakpoolne ajaleht Népszabadság. Ainus tõsisem probleem võib olla asjaolu, et rongide vooluvõtjad ei pruugi sobituda praeguse infrastruktuuriga; samas on see rongide modulaarse ehituse tõttu kõrvaldatav küsimus, kirjutab leht viitega ekspertidele.

Hanketingimused olid juba algusest peale ebaselged ning ebatäpsed, märgib Népszabadság. Hankeprotsessis osalenud metrood haldav ettevõte Metróért Egyesület juhtis sellele Budapesti transpordiameti tähelepanu juba alguses; amet vastas, et tingimusi täpsustatakse hiljem. Seda aga ei juhtunud ning mitmed tehnilistest nõuetest ei jõudnud Eesti ettevõtteni ka protsessi lõpuks, kirjutas leht.

Segaduse lahendamiseks pöördus Skinest Rail nii Euroopa Komisjoni kui ka Ungari riigihangete vaidlustuskomisjoni (Közbeszerzési Döntobizottság) poole. Lisaks esitas Skinest segaduse lahendamiseks abipalve ka Eesti välisministeeriumile. Mais saatis endine välisminister Keit Pentus-Rosimannus sellesisulise kirja Ungari arendusministrile Miklós Sesztákile, esmaspäeval rääkis Ungari välisministriga Brüsselis ka välisminister Marina Kaljurand.

"Palusime Ungari poolel oodata hanke võitjaga lepingu allkirjastamisega seni, kuni hanke läbiviimisele on oma hinnangu andnud Ungari vastav komisjon. Meie eesmärgiks on tagada, et hankeprotsess toimuks läbipaistvalt ning vaidlused lahendataks vastavalt Ungari ja Euroopa Liidu riigihangete alasele seadusandlusele," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Maria Belovas BNS-ile.

Algselt soovis Budapesti linnavalitsus hankeprotsessi hoolimata vaidlustustest mitte peatada. "Aega ei saa raisata," ütles Budapesti linnapea István Tarlós Index.hu teatel juuli alguses. "Elud on kaalul," lisas ta väljaandele. Jakovlev märkis, et lisaks võttis Ungari parlament vastu Budapesti linna investeerimisprojektide hankemenetlusi kiirendava seaduse – seda samal päeval, kui BKV teatas, et hanke on võitnud Metrovagonmaš.

Eestil õnnestus hankemenetlus siiski ajutiselt peatada; kolmapäeval helistas Kaljurannale Ungari välisminister Péter Szijjártó. "Ta teatas, et protsess on peatatud ning Skinesti kaebust arutatakse Ungari riigihangete vaidluskomisjonis esmaspäeval," rääkis Belovas.