Riigiprokurör Andres Parmas ja prokuratuur avaldasid arvamust Euroopa Komisjoni poolt välja töötatava direktiivi osas. Direktiiviga kriminaliseeritakse EL-i tasandil esmakordselt vägistamine, naistesuguelundite moonutamine ja kübervägivald, mis hõlmab erapiltide nõusolekuta jagamist, küberjälitamist, küberahistamist, vägivalla või vaenu õhutamist internetis.

Riigiprokurör Andres Parmas kirjutas arvamuses, et prokuratuur näeb praeguses direktiivi kavandis mitmeid vastuolusid ning puudujääke, mis ei võimalda kavandatavale direktiivile praeguses versioonis täielikku toetust avaldada.

Alustada võib juba direktiivi pealkirjast – ehkki prokuratuur ei soovi kuidagi pisendada naistevastase vägivalla probleemi, ei pea me siiski võimalikuks toetada EL tasandil näiteks vägistamise defineerimist üksnes naise vastu toimepandud kuriteona,

sõnas Parmas.

Tema hinnangul on naiste ja meeste võrdõiguslikkus Euroopa Liidu kõikide valdkondade poliitika aluspõhimõte ning Euroopa lõoimumise nurgakivi. «Prokuratuuri hinnangul murendab kavandatav direktiiv seda põhimõtet tugevalt, diskrimineerides mehi nende sootunnuste alusel,» lisas ta.

Kui pole võimalik naiste ja meeste vägistamist ühtsetel alustel kriminaliseerida, tuleks Parmase ja prokuratuuri hinnangul antud säte direktiivist välja jätta ning jätta vägistamise regulatsioon jätkuvalt iga riigi otsustada. «Laiemalt võiks vastu vaielda ka sellele, kas direktiivis väljavalitud süüteokoosseisud vajavad üldse EL tasandil reguleerimist, kuivõrd tegemist ei ole enamasti piiriüleste kuritegudega,» täiendas riigiprokurör.

Ka kübervägivalla puhul leiab Parmas, et direktiivi seletuskirjas öeldus on lähtutud soostereotüüpsest lähenemisest. Seletuskirjas kirjutatakse, et kübervägivald on eelkõige suunatud naispoliitikute, -ajakirjanike ja naissoost inimõiguslaste vastu ning mõjutab neid. «Kübervägivalla ohvriks langevad ka meespoliitikud jt avaliku elu tegelased, samuti on kübervägivald väga levinud paarisuhtevägivalla ühe osana, kus osapooled ei ole enamasti üldse avaliku elu tegelased ning koolikiusamise ühe vormina, kus kannatanute hulgas on ka poisse, keda võib kogetu mõjutada samavõrd tõsiselt nagu on direktiivi seletuskirjas kirjeldatud tüdrukute ja naiste osas,» kirjeldas Parmas. 

«Direktiivi eesmärk ei saa olla kõrgemal positsioonil olevatele naistele suurema kaitse andmine, alavääristades sellega tavaliste naiste ja meeste kannatusi ja suurendades seeläbi ühiskonna kihistumist ja lõhestumist,» lisas ta.

Lisaks tõi prokuratuur välja direktiivis olevaid konkreetseid artikleid, mille sõnastustes või sisus oli nende meelest puudujääke.

Kokkuvõtvalt leiab prokuratuur, et direktiivis on mitmeid olulisi põhimõtteid ja on tervitatav, et võrreldes näiteks Istanbuli konventsiooniga on kavandatav direktiiv palju detailsem ning liikmesriikide kohustused selgemalt ja üksikasjalikumalt lahti kirjutatud, kuid kui selline direktiiv luuakse, peaks see käsitlema laiemalt lähisuhtevägivalda ja vägivalda eriliselt haavatavate inimeste gruppide suhtes, mitte rõhutatult üksnes või peamiselt naistevastast vägivalda ning looma võrdväärsed garantiid kõigile ohvritele, sõltumata nende soost või soolisest määratlusest.