Riigiprokurör Laura Feldmanis märkis, et kolmapäeval otsustas Tallinna ringkonnakohus tühistada varasema Harju maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse ning ringkonnakohtu määruse järgi rikkus Harju maakohus süüdistatavate kohtu alla andmisel oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mis tõi ringkonnakohtu hinnangul kaasa kriminaalmenetluse aegumise.
"Küsimus taandub sisuliselt sellele, kas Harju maakohtu poolt süüdistatavate kohtu alla andmine oli korrektne või mitte. Prokurörina aktsepteerin tänast kohtulahendit, kuid leian siiski, et kohtu alla andmisel ei rikkunud maakohus olulisel määral kriminaalmenetlusõigust. Kavatsen tänase määruse riigikohtus vaidlustada," ütles Feldmanis BNS-ile.
AS Liviko juhataja Janek Kalvi avaldas heameelt Tallinna ringkonnakohtu kolmapäevase otsuse üle vabastada kartellileppe süüasja osalised kriminaalsüüst.
Kalvi märkis, et Liviko edu on saavutatud ausas konkurentsis ning ei ole oma konkurentidega mingeid keelatud kokkuleppeid sõlminud. "Livikot ja juhtivat osa Eesti kaubandusest on alusetult kuriteos süüdistatud ning aastaid on käinud aja- ja energiamahukas kriminaaluurimine. Sellised protsessid on ettevõtjate jaoks kurnavad ja kulukad. Oleks hea, kui Eesti ettevõtted ei peaks aastaid pühendama kohtuasjadele, mis rajanevad valedel eeldustel ja põhjendamatutel süüdistustel, märkis Kalvi.
Mitme suure jaemüügiketi ning viinatootja Liviko kartellileppe süüasja osalised pääsesid kolmapäeval Tallinna ringkonnakohtu otsusega süüasjast, kuna teise astme kohtu hinnangul olid süüalused vääralt kohtu alla antud ning praeguseks on väidetavad süüteod aegunud.
Ringkonnakohus leidis, et Harju maakohtu mullu 29. aprillil tehtud otsus tuleb kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada ja kriminaalmenetlus seoses kuriteo aegumistähtaja möödumisega lõpetada. Seaduse järgi tuleb kohtul esmalt otsustada süüdistusakti tagastamise küsimus ning alles süüdistusakti mittetagastamise otsuse järgselt on kohtul võimalik süüdistatavad kohtu alla anda. Vastupidine kohtu tegevusjärjekord ei saa olla loogiline ega mõeldav.
Maakohus andis kõik süüdistatavad 11. juunil 2014 kohtu alla enne kõikide kaitseaktide saamist, samuti enne kõikidele kaitsjatele kaitseaktide täiendamiseks antud tähtaja ehk 2014. aasta 11. augusti möödumist ja enne süüdistusakti prokuratuurile tagastamise küsimuse otsustamist, milline tegevus on vastuolus seadusega. Andes ülalkirjeldatud viisil süüdistatavad kohtu alla, rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise.
Kohus mõistus välja ka süüdistavate menetluskulud, mis kuuluvad hüvitamisele süüdistatavate kasuks riigieelarve vahenditest.
Määrusele võib esitada määruskaebuse riigikohtule 15 päeva jooksul.
Harju maakohtu süüdimõistva lahendi peale esitasid apellatsioonkaebused Liviko ja Kärt-Ragnar Kitse kaitsja Erki Kergandberg, prokurör Laura Feldmanis, Rimi Eesti Food AS-i esindajate Margus Mugu ja Rauno Ligi, Robert Sibula kaitsja Triinu Järviste, Maxima Eesti OÜ esindaja Marko Karjak ja Vaido Padumäe kaitsja Aadu Luberg. Süüalused on kinnitanud, et pole milleski süüdi ja ringkonnakohus pidanuks nad õigeks mõistma, prokurörile ei meeldinud aga Harju maakohtu otsus kahe eraisiku õigeksmõistmise kohta.
Andres Lubja ja Ilja Kulikovi õigeksmõistmise osas jäi maakohtu otsus ringkonnakohtus muutmata. Sellega jäi prokuröri apellatsioon jäi rahuldamata.
Harju maakohus mõistis mullu aprilli lõpus süü tõendamatuse tõttu õigeks vaid Andrus Lubja ja Ilja Kulikovi. Ühtlasi lõpetas kohus otstarbekuse kaalutlusel süüasja AS-i Helter-R ja Kalev Kivipalu suhtes, nagu oli eelnevalt taotlenud ka prokurör. Samas tuleb AS-il Helter-R ja Kivipalul tasuda süüasja lõpetamisel riigi tuludesse vastavalt 6000 ja 2500 eurot.
Ülejäänud kohtualused mõistis maakohus kartellileppes osalemises süüdi. AS-ile Liviko mõistis kohus rahalise karistuse 1 276 000 eurot, millest tuleb kohe tasuda 127 600 eurot, ülejäänud summa tasuda tingimisi üheaastase katseajaga. AS-ile Prisma Peremarket mõistis kohus rahalise karistuse 1 156 000 eurot, millest tuleb kohe tasuda 115 600 eurot, ülejäänud summa tasuda tingimisi ühe1aastase katseajaga.
Rimi Eesti Food AS-ile mõistis kohus rahalise karistuse 3 584 000 eurot, millest tuleb kohe tasuda 358 400 eurot, ülejäänud summa tuleb tasuda tingimisi üheaastase katseajaga. Maxima Eesti OÜ-le mõistis kohus rahalise karistuse 1 907 000 eurot, millest kohe 190 700 eurot, ülejäänud summa tasuda tingimisi üheaastase katseajaga. Selver AS-ile mõistis kohus rahalise karistuse 2 956 000 eurot, millest tuleb kohe tasuda 295 600 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi 1aastase katseajaga.
Kärt-Ragnar Kitsele (40) mõistis kohus rahalise karistuse 210 päevamäära ehk 29 400 eurot, millest tuleb kohe tasuda 2940 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi üheaastase katseajaga. Ivar Grossevile (40) mõistis kohus rahalise karistuse 210 päevamäära ehk 16 485 eurot, millest tuleb kohe tasuda 1648,50 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi üheaastase katseajaga.
Rando Galinile (34) mõistis kohus rahalise karistuse 180 päevamäära, see on 10 206 eurot, millest tuleb kohe tasuda 1020 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi üheaastase katseajaga. Hallar Rängale (37) mõistis kohus rahalise karistuse 180 päevamäära ehk 9540 eurot, millest tuleb kohe tasuda 954 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi üheaastase katseajaga.
Tiiu Valgule (45) mõistis kohus rahalise karistuse 150 päevamäära, see on 27 135 eurot, millest tuleb kohe tasuda 2713,50 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi üheaastase katseajaga. Vaido Padumäele (36) mõistis kohus rahalise karistuse 150 päevamäära ehk 11 100 eurot, millest tuleb kohe tasuda 1110 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi 1aastase katseajaga. Marko Krusbergile (33) mõistis kohus rahalise karistuse 150 päevamäära ehk 2655 eurot, millest tuleb kohe tasuda 265,50 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi üheaastase katseajaga.
Robert Sibulale mõistis kohus rahalise karistuse 120 päevamäära ehk 4380 eurot, millest tuleb kohe tasuda 438 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi üheaastase katseajaga. Marge Salustele (42) mõistis kohus rahalise karistuse 150 päevamäära ehk 8250 eurot, millest tuleb kohe tasuda 825 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi üheaastase katseajaga.
Süüdimõistetud peavad tasuma riigi tuludesse sundraha 585 eurot.
Riigiprokuratuuri esitatud süüdistuse kohaselt on kohtueelses menetluses tuvastatud, et 2009. aasta juunis ja juulis sõlmis Liviko koos samasse kontserni kuuluva AS-iga Selver konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja määras koos konkureerivate ettevõtetega Rimi Eesti Food AS, Maxima Eesti OÜ, Prisma Peremarket AS ja AS Helter-R kindlaks 40-protsendilise alkoholisisaldusega pooleliitristes pudelites madalama hinnaklassi viinade hinnatingimused.
Sellise tegevusega rikuti konkurentsiseadust, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, sealhulgas otsene ja kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine.
Kohtuistungil keegi süüdistatavatest oma süüd ei tunnistanud. Kaitsjad palusid kohtul nende kaitsealused õigeks mõista. AS-i Helter-R ja Kivipalu kaitsja palus rahuldada prokuröri taotlus kriminaalasi nende kahe süüdistatava suhtes lõpetada.
Harju maakohus märkis, et kuna kehtiv seadus näeb kartellileppe sõlmimise eest karistuskes ette 5-10 protsenti rikkuja käibest, siis peaks niisuguse arvestuse järgi olema karistused arvestades süüdistatavate aastakäibeid vahemikus 4,25 miljonit kuni 35,8 miljonit eurot. Sealjuures tuleb siiski arvestada, et vastavalt karistusseadustikule saab juriidilisele isikule mõistetava rahalise karistuse ülemmäär olla kuni 16 miljonit eurot.
"Kuivõrd viidatud karistuspiirid jõustusid peale menetletavaid kuritegusid ja karistust raskendavat seadust ei saa kohaldada tagasiulatuvalt, pidi kohus kohaldama seadust, mis näeb ette kergema sanktsiooni. Eeltoodut arvesse võttes võttis kohus karistuse määramise lähtepunktiks ühe protsendi juriidilise isiku aastakäibest, mida kohus korrigeeris vastavalt isiku süü suurusele," selgitas kohtu pressiesindaja mullu kevadel pärast maakohtu lahendi kuulutamist.
Kohtu hinnangul oli Liviko süü suurem kui teistel, seetõttu on Liviko karistusmääraks 1,5 protsenti aastakäibest, Maxima süü oli teistest väiksem, seetõttu on Maxima karistusmääraks 0,75 protsenti aastakäibest. Teistele juriidilistele isikutele mõistis kohus karistusmääraks 1 protsenti aastakäibest. Kohus võttis aluseks teo toimepanemise, see tähendab 2009. aasta käibed. Ka füüsiliste isikute karistamisel arvestas kohus, et Liviko töötajate süü on suurem ja Maksima töötaja süü väiksem.
Arvestades, et kriminaalasi oli niivõrd lähedal aegumisele ja puudutas ligi kuue aasta taguseid sündmusi, jättis kohus suuremas osas karistuse täitmisele pööramata. Kuivõrd vaba konkurents on niivõrd oluline hüve, tegemist on ühe raskeima konkurentsialase kuriteoga ja osaliste turuosa oli väga suur, ei pidanud kohus siiski võimalikuks isikuid täielikult karistusest tingimisi vabastada. Seetõttu määras kohus, et reaalselt tuleb süüdistatavatel kanda 10 protsenti mõistetud karistusest. Tingimisi täitmata jäetav karistus pööratakse reaalselt kandmisele, kui süüdistatav paneb üheaastase katseaja jooksul toime uue kuriteo. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
