Äramuutev tingimus, mille saabumise korral piiratud asjaõigus lõpeb, puudutab asjaomase asjaõiguse kestvust (olemasolu), ja tuleb seetõttu kanda kinnistusraamatusse (asjaõigusseaduse § 641 ).
Kuna tingimus, mille saabumisega kaasneb piiratud asjaõiguse lõppemine, kuulub õiguse põhisisu hulka, peab see nähtuma kandest enesest. Piisav ei ole üksnes kinnistusraamatu kande aluseks olevatele dokumentidele viitamine asjaõigusseaduse § 571 järgi.
Siiski võib kõne alla tulla viitamine asjaomase võlaõigusliku lepingu (kausaalsuhte) punktidele, milles täpsustatakse tähtaja arvestamise aluseid, metoodikat vm tingimuse saabumise kindlakstegemise võlaõiguslikult kokkulepitud eeldusi.
Reaalservituudi seadmise aluseks olnud võlaõigusliku lepingu ülesütlemist saab pidada objektiivselt ja selgelt määratletavaks tingimuseks ning seda on võimalik mh reaalservituudi lõppemise äramuutva tingimusena kanda kinnistusraamatusse. Kolleegium leidis ka seda, et asjaõigusseaduse § 172 lg 1 järgi saavad reaalservituudist tulenevad õigused kuuluda kinnisasja igakordsele omanikule, mitte aga nt teeniva kinnisasja nimeliselt kindlaksmääratud isikule.
Määruse annotatsioonid koos märksõnadega on leitavad siit.
