Riigieelarve eelnõu järgi tuleb riigikohtul järgmisel aastal majandus- ja tööjõukuludest kokku hoida 145 000 eurot, teatas sriigikohus reedel. Oma töö tõhustamiseks ja vajalike ümberkorralduste tegemiseks eraldati riigikohtule küll 148 000 eurot, kuid erinevalt esimese ja teise astme kohtutest ei antud raha palgatõusuks ei kohtunõunikele ega muule tugipersonalile, nagu sekretärid ja tõlgid.

"Ebavõrdse kohtlemise tasakaalustamiseks ja palgakonkurentsis püsimiseks otsisime seetõttu ka ise kärpekohti,“ märkis riigikohtu direktor Üllar Kaljumäe.

Kõige suurem muudatus Riigikohtu tegevuses on see, et alates 2022. aastast lõpetatakse ajutiselt kohtupraktika analüüside avaldamine. Nende peamiseks eesmärgiks oli toetada ühtse kohtupraktika väljakujunemist ja selle arengut. Analüüside ärajäämist püüab riigikohus omalt poolt korvata kohtunikete koolituse abil.

Kohtupraktika analüüsideks ei ole seni eraldatud sihtotstarbelisi vahendeid, neid tehti kohtu üldiste tegevuskulude arvelt. Kuigi riigikohus tegi kärpeid nii majandus-, üld- kui IT-osakondade tegevuses, tuli paraku piirata ka oluliselt sisulisemat tegevust, nagu seda on analüütiline töö ja ümber korraldada muid tegevusi õigusteabe- ja koolitusosakonnas,

rääkis Kaljumäe.

Kokku väheneb muudatuste tõttu töökohtade arv riigikohtus ligikaudu kümne võrra. Ümberkorralduste tulemusena on võimalik suunata senisest oluliselt rohkem raha vahetu õigusemõistmisega seotud tegevustele.

Direktori sõnul on riigikohtu spetsiifiliseks probleemiks kohtunõunike töö finantseerimine. "Meil on üle 30 nõuniku, kel on oluline roll riigikohtule laekunud kaebuste läbivaatamisel ja kohtulahendite projektide ettevalmistamisel. Erinevalt esimesest ja teisest kohtuastmest, kus kohtujuristide tegevuseks vajalik eelarveosa on seaduse alusel fikseeritud, Riigikohtul selline garantii puudub,“ nentis Kaljumäe.

Paraku on tagajärjeks see, et järjest raskem on leida järelkasvu ja motiveerida töötamist kõrgemas kohtuastmes, kui kohtunõunike keskmine palk riigikohtus kipub maha jääma madalamate kohtuastmetes kohtujuristidele seadusega ette nähtud miinimumtasust. "Võrdlusest erasektoriga, näiteks advokaadibüroode palgatasemega, ei ole enam ammu põhjust rääkida. Hea on see, et tegevuste ümberkorraldamine võimaldab korrigeerida ka teiste töötajate palkasid,“ lisas Kaljumäe.

Kõige suurem murekoht on riigikohtule analüütilise tegevuse peatamine. Kui ajutine see ümberkorraldus on, sõltub mitmest arengust. "Rahandusministeeriumil näib olevat tõsine plaan võtta ette riigieelarve baasseaduse põhjalik revisjon. Selle raames vaadatakse loodetavasti ümber ka põhiseaduslike institutsioonide rahastamise korraldus. Samuti oleks põhjust mõelda eraldi kohtunõunike tegevuse rahastamise seadusesse kirjutamisele. Kindlasti jätkab Riigikohus ka iga-aastases eelarveprotsessis lisavahendite küsimist, sealhulgas sihtotstarbeliselt just analüütilise töö taastamiseks,“ kinnitas riigikohtu direktor.