Kohtus oli arutusel hagi, mille võlgniku pankrotihaldur esitas hüvitise saamiseks võlgnikule kahju tekitanud osaühingu endise juhatuse liikme vastu. Väidetavalt koostati selle osaühingu nimel alusetuid üüriarveid, mille abil viidi raha välja teisest osaühingust, mis läks selle tagajärjel pankrotti.
Kuna pankrotihaldur sai toimunust teada ja esitas hagi mitu aastat hiljem, oli maa- ja ringkonnakohtus asja lahendamisel peamiseks vaidlusküsimuseks nõude aegumine.
Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on seaduse järgi kolm aastat alates ajast, mil kannatanu saab teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust. Juriidilisest isikust kannatanu puhul lähtutakse tema juhatuse liikme teadmisest.
Riigikohtu tsiviilkolleegium otsustas täna saata asja tagasi maakohtusse, kus hagi uuel läbivaatamisel tuleb muu hulgas välja selgitada, kas ja millal sai kannatanu juhatuse liige kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust teada.
Kolleegiumi hinnangul pole hea usu põhimõttega kooskõlas aegumistähtaja arvestamine hetkest, mil kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust sai teada kannatanuks oleva juriidilise isiku juhatuse liige, kes osales ise kahju tekitamisel. Olukorras, kus kannatanul oli mitu juhatuse liiget, algab aegumistähtaeg selle juhatuse liikme teadmisest, kes kahju tekitamisel ei osalenud.
Samuti leidis riigikohus, et kui kannatanul oli üks või mitu juhatuse liiget, kes kõik osalesid kahju tekitamisel, pole aegumistähtaja alguse sidumine juhatuse liikmete teadmisega kooskõlas hea usu põhimõttega. Kui kohus on sellises olukorras välja kuulutanud kannatanu pankroti ja nimetanud pankrotihalduri, tuleb aegumistähtaja kulgemise alguseks lugeda hoopis aega, mil kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust sai teada pankrotihaldur.
