Nüüd on hirmud tegelikkuseks saanud ning katku leitakse üha enamates sigalates. Vaatamata lootusele, et puhangu levik kodusigadel õnnestub kontrolli alla saada, on siiski hea teada seakatku tekitatud kahju hüvitamise võimalusi. Järgnevalt lühike ülevaade seakatkupuhangu tõrjumise tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamise võimalustest.
Mis see katk siis ikka on?
Sigade aafrika katk on väga nakkav sigade haigus, mis levib kontaktil haige looma või tema eritistega, samuti kaudse või vahendatud kontaktiga. Viirus on väliskeskkonnas, korjustes ja lihas väga vastupidav, talub suuri keskkonna happesuse muutusi ja on raskesti hävitatav – säilides külmutatud lihas mitu aastat, pinnases kauem kui 6 kuud ja looma väljaheidetes kuni 11 päeva, viiruse peiteperiood on 3-15 päeva.
Mida hüvitatakse?
Seakatkupuhangu poolt tekitatud kahjude hüvitamisel saame kahjuks hetkel rääkida vaid haiguse tagajärgede hüvitamisest, kuna tõhusaid meetmeid haiguse vältimise toetamiseks tehtavate investeeringute hüvitamiseks või raskes olukorras seakasvatajate abistamiseks vaatamata mitmetele esitatud ettepanekutele ei ole.
Loomapidajale hüvitatakse seakatkuga seoses tekkinud kahju, mis seisneb ettekirjutuse alusel tapetud või seakatku tõttu hukkunud looma või hävitatud seadme, sööda või pakkematerjali väärtuses osas, mille hüvitamiseks ei ole sõlmitud kindlustuslepingut. Kahju hüvitatakse Vabariigi Valitsuse reservist selleks eraldatavatest riigieelarve vahenditest. Kahju suuruse määramisel võetakse arvesse looma arvestuslik väärtus või seadme, sööda või pakkematerjali tegelik väärtus. Erandina on aretusloomade puhul võimalik hüvitada eksperdiarvamuse alusel määratud aretuslooma väärtus.
Mida toetuse saamiseks tegema peab?
Taudikahjutoetuse saamiseks peab loomapidaja esitama Veterinaar- ja Toiduametile taotluse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul ettekirjutuse alusel looma tapmise või hukkumise päevast arvates. Tähtaeg on kindel, vastavalt seadusele ei ole seda võimalik ennistada. Taotlusele on vaja lisada kahju suurust tõendavad dokumendid, samuti tuleb seal märkida kindlustuslepingu olemasolu ja välja makstud kindlustushüvitise suurus, kui mõne sõlmitud lepinguga on tekkinud kahju osaliselt kindlustatud.
Taotluse esitamise järgselt otsustab Veterinaar- ja Toiduamet selle rahuldamise või rahuldamata jätmise kümne tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Taotlus jäetakse rahuldamata muuhulgas juhul, kui loom ei ole nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud, taotleja ei täida ettekirjutuse nõudeid või kahju tekkis ilma ettekirjutuseta.
Kuidas toetus välja makstakse?
Taudikahjutoetuse määr on kuni 100% tekkinud hüvitatavast kahjust, kuid rahuldatud taotluse alusel määratud toetuse väljamaksmisele eelneb Vabariigi Valitsuse reservist taudikahjutoetuse eraldamine. Lõplik summa selgubki pärast reservist eraldise tegemist, sest siis jagatakse summa kõigi rahuldatud taotluste vahel ja kui täiemahuliseks hüvitamiseks ei jätku, siis jagatakse see proportsionaalselt. Siinkohal tuleb loota valitsuse mõistlikkusele eraldise tegemisel. Enne lõplikku väljamaksmist on võimalik siiski otsustada toetus välja maksmata jätta, kui selleks puuduvad rahalised vahendid või selguvad taotluse rahuldamata jätmist põhjendavad asjaolud. Maksmine otsustatakse 20 tööpäeva jooksul reservist vahendite eraldamisest. Kindlustushüvitise saamisel vähendatakse toetuse summat vastavalt või jäetakse toetus välja maksmata.
Väljamakstud toetuse tagasinõudmine
Pärast toetuse väljamaksmist võib Veterinaar-ja Toiduamet taudikahjutoetuse tagasi nõuda, kui selgub, et taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid, ei ole täitnud nõudeid või on abi saanud alusetult. Sellise otsuse tegemine on võimalik 10 aasta jooksul abi määramise otsuse tegemisest. Tagasinõudmise otsus tehakse 30 päeva jooksul rikkumisest teadasaamisest ning toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul ettekirjutuse saamisest. Põhjendatud juhtudel on võimalik taotleda toetuse tagasimaksmise ajatamist.
Muud võimalused
Hetkel kehtiva maaelu arengukava 2014-2020 eelnõudes oli sees ka täiendav meede „loodusõnnetustes ja katastroofides kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine ning asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmine“, hinnangulise eelarvemahuga 1 miljon eurot, kuid arengukava kinnitatud versiooni see ei jõudnud. Meetme eesmärgiks oli toonase põllumajandusminister Ivari Padari sõnul teha korda loodusõnnetustes, ebasoodsates ilmastikutingimustes ja katastroofides kahjustunud põllumajandusmaa ning taastada tootmise potentsiaal, sealhulgas osta loomi.
Lisaks eelnevale on võimalik ka otsustuskorras, näiteks vähese tähtsusega riigiabina, seakatku käes kannatava põllumajandussektori toetamine, ent see sõltub konkreetsetest riigi poolt tehtavatest otsustest.
Siim Maripuu,
vandeadvokaadi abi,
Advokaadibüroo TRINITI
