Mis on rahapesu?
Rahapesu on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud või selle asemel saadud vara.Rohkem lahti seletades on tegemist vara:
- … tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamise või saladuses hoidmisega;
- … muundamise, ülekandmise, omandamise, valdamise või kasutamise eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu. Samuti abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest.
NB! Kui Sul tekib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus, siis tuleb juhinduda rahapesu andmebüroo juhenditest. Selgitame ka seda teemat veidi lähemalt.
Rahapesust teavitamine
Raamatupidamisteenuste pakkuja on kohustatud rahapesu andmebüroole igast kliendi tehingust teatama, mis ületab 32 000 eurot (või täidetakse võrdväärne summa sularahas mõnes muus vääringus) ja seda sõltumata sellest, kas tehing tehakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena. Erandolukorraga on tegemist vaid siis, kui klient on tehingust eelnevalt rahapesu andmebürood teavitanud või ei ole ta seaduse järgi kohuslane.Teavitamine toimub seaduses osundatud teate vormi kaudu, millele tuleb lisada koopiad tehingu aluseks olevatest dokumentidest.
Lisatavad dokumendid on järgmised:
- Residendist füüsilise isiku isikut tõendav dokument (avatuna isikuandmete ja pildiga lehe kohalt) ehk ID-kaart või autojuhiluba;
- Mitteresidendist füüsilise isiku reisidokument (avatuna isikuandmete ja pildiga lehe kohalt) või juhiluba;
- Mitteresidendist juriidilise isiku registreerimisdokumendid;
- Kõik esitatud volitused;
- Tehingu aluseks olev kirjalik lepe või korraldus ja selle lisad;
- Muud tehingut iseloomustavad dokumendid.
Olulised asjaolud, mida Sa peaksid kindlasti teadma:
- Kui rahapesu andmebüroo on teadlik, et raamatupidaja ei ole kuriteost teatanud või esitanud kõiki seaduses ettenähtud andmeid, võib rahapesu andmebüroo nõuda andmete esitamist siseministri poolt kehtestatud teate vormil ja selle täitmise juhendiga kehtestatud korras.
- Isikusamasuse tuvastamise ja andmete säilitamise kohustuse järgi peavad ettevõtted andmeid säilitama viis aastat. Seejuures ei ole määratletud, millises vormis seda tegema peab.
- Isikuid endid, kelle kohta on rahapesu andmebüroole teade edastatud, ei tohi sellest teavitada. Neile ei tohi teada anda ka sellest, et nende suhtes on algatatud kriminaalmenetlus.
- Iga ettevõtja (sh raamatupidamisteenuste osutaja) peab pöörama majandus-, kutse- või ametitegevuses kõrgendatud tähelepanu kõikide osapoolte tegevusele ja asjaoludele, mis viitavad rahapesule või terrorismi rahastamisele. Samuti tuleb pöörata tähelepanu keerukatele, suure väärtusega ja ebatavalistele tehingutele, millel ei ole mõistlikku majanduslikku eesmärki.
- Kahtlastest tehingutest võivad rahapesu andmebüroole teatada kõik isikud, kellel tekib kahtlus, et tegemist võib olla rahapesu või terrorismi rahastamisega.
Allikas: Pallas & Partnerid OÜ
