Kahju täiendav hüvitamine VÕS alusel

 Toome näite vastavast kohtupraktikast. Autojuhti süüdistati selles, et oma tööülesandeid täites tagurdas ta õuealal otsa kahele jalakäijale, kellest esimesele tekitas rasked ning teisele jalakäijale kerged tervisekahjustused. Esimene kannatanu esitas tsiviilhagi autojuhilt ja tema tööandjalt OÜ-lt X solidaarselt mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Tsiviilhagi jäeti maakohtus läbi vaatamata, kuid ringkonnakohtu otsusega mõisteti autojuhilt ja OÜ-lt X solidaarselt kannatanu kasuks välja 5000 eurot. Hiljem jõudis vaidlus Riigikohtusse. Kriminaalkolleegium leidis (lahend 1-17-6824), et kui ka kindlustusselts on hüvitanud kannatanule mittevaralise kahju liikluskindlustusseaduses fikseeritud ulatuses, ei välista see kannatanu poolt täiendava nõude esitamist mittevaralise kahju hüvitamiseks VÕS alusel. Seega, kui kahju hüvitamise ulatus on küll eriseadusega fikseeritud, on siiski võimalik nõuda täiendavalt kahju hüvitamist VÕS alusel.

Töölepingu § 76 ei vabasta töötajat vastutusest

TLS § 76 üldreegel on, et kui töötaja vastutab kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest, peab tööandja vabastama töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused ise kolmanda isiku ees täitma. Pärast seda võib tööandja nõuda vastava kahju hüvitamist töötajalt arvestades § 74 piiranguid.

Võib tekkida küsimus, et kui autojuht töötab töölepingu alusel, tuleks TLS §-st 76 tulenevalt jätta nõue autojuhi vastu rahuldamata. Riigikohus selle seisukohaga ei nõustunud, vaid leidis, et sellisel juhul on võimalik vastutus kahju õigusvastase tekitamise (deliktilisel) alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Seega  kannatanul on õigus esitada kahjunõue ka otse töötajale kui kahju tekitanud isikule.

Kahju tekitamine majandustegevuses

Edasi osundas Riigikohus VÕS § 1054 lõikele 1, mis sätestab, et kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega.

Kuidas aga jagada isikute omavahelist vastutust? Riigikohus viitas siin VÕS § 137 lg 1 kui lg 2 koostoimele, st, et kui mitu isikut vastutavad samal alusel või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt.

Kokkuvõtteks

Kannatanul on õigus nõuda kogu kahju hüvitamist kõigilt kahju tekitamise eest vastutavatelt solidaarvõlgnikelt, sõltumata sellest, missugune on kahju tekitajate vastutuse osa nende omavahelises suhtes (Riigikohus viitas siin ka oma varasemale lahendile  3-1-1-106-12).

TLS § 76 reguleerib töötaja ja tööandja vahel vastutuse jagunemist ning on kohaldatav solidaarvõlgnike omavahelises suhtes. Seega võib praktikas juhtuda, et kolmandale isikutele tekitatud kahju eest peavad vastutama nii tööandja kui töötaja ühiselt.

Allikas: IURING õigusbüroo