„On esinenud juhtumeid, kui tarbijat eksitatakse saksakeelsesse lepingusse kirjutatud väljenditega, millest tarbija täpselt aru ei saa ning seetõttu pannakse ta keerulisse olukorda,“ ütles tarbijakaitseameti Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.
Tavaliselt on automüügi vahendajal alati valmis standardleping, mis esitatakse ostjale allakirjutamiseks. Enne allkirjastamist tuleb leping hoolega läbi lugeda. Kõik suuliselt või e-posti teel antud lubadused ning kokkulepped tuleb kirjalikult vormistada ka lepingus.
„Saksamaal on esinenud juhtumeid, kus müüjad püüavad vastutust vältida ja kirjutavad lepingus ostja nime ette Händler (kaupmees), Autohändler (autokaupmees) või Händlergeschäft (äritegevus) või Firma. Sellise ebaausa tingimuse eesmärgiks on luua olukord, kus kahe juriidilise isiku vahel sõlmitud tehingu korral ei kehti tarbijakaitsereeglid ning tarbijakaitse ei saa probleemide korral sekkuda ega aidata,“ märkis Tammaru.
Saksamaal tuleks vältida ka selliste väljendite nagu Bastlerfahrzeug, Schrottwagen, zum Ausschlachten esinemist lepingus, millega viidatakse sellele, et auto kõlbab ainult vanarauaks või varuosadeks. Samuti võib juhtuda, et müüjad proovivad saksakeelsetes lepingutes väljendiga Ohne Garantie (ilma garantiita) vältida vastutust auto vigade eest.
Väljend Im Kundenauftrag osutab sellele, et kauplus müüb autot kellegi teise ülesandel, lisas Tammaru. „Siin võib peituda risk, et kauplus müüb autot eraisiku ülesandel ja sellisele tehingule, kus osapoolteks on kaks eraisikut, ei laiene tarbijakaitse reeglid.“
Tarbijakaitseamet soovitab alati veenduda ka selles, et automüügil antaks kaasa kõik auto dokumendid. „Ei tasu minna lubaduste õnge, et dokumendid saadetakse teile tagantjärele, sest auto registreerimiseks Eestis on vaja maanteeametile esitada sõiduki dokumendid ja ostu-müügileping. Uutel Euroopa Liidu liikmesriikides väljastatud registreerimistunnistustel on kasutatud Euroopa Liidu sümboolikat. Samuti on dokumendil kirjas selle täpne nimetus kõikides Euroopa Liitu kuuluvate riikide keeltes ning see, millise osaga sellest dokumendist on tegemist,“ ütles Tammaru.
Kontrollida tasub ka seda, kas sõiduki dokumendid, näiteks eelmise riigi registri poolt väljastatud registreerimistunnistus, oleksid ehtsad ja täielikud. Näiteks Saksamaa, Rootsi, Soome väljastatav registreerimistunnistus on kaheosaline. Seega, kui juhtub, et mingil põhjusel jäetakse sõiduki ostjale üks osa registreerimistunnistusest kaasa andmata, ei registreerita sõidukit Eestis.
Lisaks tuleb ostjal kindlasti veenduda, et sõiduki VIN-kood ei oleks rikutud, võltsitud, mitteloetav või mittetuvastatav, sest nendel juhtudel välisriigist Eestisse toodud sõidukit ei registreerita.
Millele autot ostes tähelepanu pöörata?
Kui oled auto ostjana ise välisriiki kohale sõitnud ning otsustanud sõiduki ära osta, siis:
- tee proovisõit väljavalitud sõidukiga selle tehnilise seisukorra väljaselgitamiseks või lase seda teha müüjal (istu ise kõrvalistmel);
- vaata sõiduk üle võimalikult valgustatud tingimustes, et näha võimalikke väliseid kerevigastusi, roostekahjustusi, aknaklaaside, tulede ning rehvide seisukorda;
- veendu müüja isikus (isikut tõendava dokumendi ehtsus; kui müüja ei ole sõiduki omanik, siis volikirja olemasolus);
- veendu sõiduki dokumentide (registreerimistunnistus, muu notariaalne sõiduki kasutamist õigustav volikiri või tunnistus) ehtsuses, nõua kindlasti originaaldokumentide esitamist. Ära lepi lubadusega, et originaaldokumendid saadetakse hiljem postiga; kontrolli, kas ostetav sõiduk on sama, mille dokumendid müüja esitas (sõiduki esmase registreerimise kuupäev, mark, mudel, värvus jne);
- kontrolli, kas sõiduki VIN-kood (17 sümbolist koosnev tehasetähis andmesildil ja keresse pressitud number) langeb kokku sõiduki registreerimistunnistusel olevaga ning kas VIN-koodi pole üritatud muuta või seda muul viisil mehaaniliselt töödelda.
Täpsemat infot välismaalt auto ostmise kohta leiab Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse veebiaadressilt.
