Eelnõu paneb Eesti ettevõtjale täiendavaid kohustusi olukorras, kus Eesti ettevõtja tellib mõnelt teiselt ELi liikmesriigis asuvalt ettevõtjalt (nt Läti ettevõtja) teenust (nt hoone lammutamine) ning see teine ettevõtja saadab teenuse osutamiseks Eestisse kolmandate riikide kodanikke (nt Ukraina kodanikke), kel on vastavas ELi liikmesriigis elamise ja töötamise õigus. Koda ja liit ei toeta sellist muudatust mitmel põhjusel.
Suureneb Eesti ettevõtja halduskoormus
Toodud näites peab Eesti ettevõtja küsima Läti ettevõtjalt Eestisse lammutustöid tegema tulevate kolmandate riikide kodanike nimed, et Eesti ettevõtja saaks kontrollida, kas kolmandate riikide kodanikel on Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus. Isegi kui Läti ettevõtja annab teada, et ta ei kasuta Eestis lammutustöödeks kolmandate riikide kodanikke, peab Eesti ettevõtja kontrollima, kas see vastab ikka tõele. Selline tegevus tekitab aga Eesti ettevõtjale ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse.
Jääb ebaselgeks, kellele laienevad uued kohustused
Ei ole arusaadav, kas uued kohustused kehtivad teenuse osutamise ahelas ainult esimesele Eesti ettevõtjale, kes välismaalasega kokku puutub, või kõigile. Näiteks kui üks Eesti ettevõtja (tellija) tellib hoone lammutamise teiselt Eesti ettevõtjalt (töövõtja) ja töövõtja tellib lammutustööd omakorda Läti ettevõtjalt (alltöövõtja), kes kasutab Eestis lammutustöödeks Lätis elamisloa alusel viibivaid Ukraina kodanikke, kas siis loetakse kasutajaettevõtjaks üksnes töövõtjat või ka tellijat. Sätte grammatiline tõlgendamine viib tulemuseni, et nii tellija kui ka töövõtja on kasutajaettevõtjad.
Tekib ebavõrdne kohtlemine
Kui Eesti ettevõtja tellib hoone lammutamise Läti ettevõtjalt, kes kasutab teenuse osutamiseks kolmandate riikide kodanikke, siis tuleb Eesti ettevõtjal täita välismaalaste seadusest tulenevaid kohustusi. Kui Eesti ettevõtja tellib hoone lammutamise Eesti ettevõtjalt, kes kasutab lammutustöödeks Eestis elamisloa alusel viibivaid välismaalasi, siis ei loeta tellijat kasutajaettevõtjaks ja tal ei ole välismaalaste seadusest tulenevaid kohustusi.
Eesti ettevõtjal ei teki uusi kohustusi, kui välismaalasel ei ole teises liikmesriigis töötamise või viibimise õigust
Kui Eesti ettevõtja tellib Läti ettevõtjalt hoone lammutamise ning Läti ettevõtja saadab Eestisse Ukraina kodanikud, kel ei ole Lätis viibimiseks viisat, elamisluba või Lätis töötamise õigust, siis sellisel juhul ei loeta Eesti ettevõtjat kasutajaettevõtjaks. Seega kui välismaalasel puudub õiguslik alus Lätis elamiseks ja töötamiseks, siis ei kohaldu kasutajaettevõtja kohustused ka Eesti ettevõtjale ning see annab pahatahtlikele ettevõtjatele võimaluse uuest sättest mööda hiilida.
Jääb arusaamatuks, mis on viidatud sätte eesmärk
Kui eelnevates näidetes toodud Läti ettevõtja saadab Eestisse lammutustöid tegema Lätis elamisloa alusel viibivaid Ukraina kodanikke, siis on välismaalaste seaduse alusel Läti ettevõtja kohustatud registreerima Ukraina kodanike töötamise politsei- ja piirivalveametis lühiajalise töötamisena. Välismaalaste seaduse alusel ei pea Läti ettevõtja maksma Ukraina kodanikele Eestis lammutustööde tegemise eest Eesti keskmist palka ning sellega on välistatud võimalus, et Läti ettevõtja eirab Eesti palgakriteeriumi nõuet.
Kui Eesti ettevõtja juurde teenust osutama tulnud välismaalasel ei ole teises liikmesriigis viisat või elamisluba või töötamise õigust, siis ei loeta Eesti ettevõtjat kasutajaettevõtjaks ning sättest pole kasu.
Sättest on kasu üksnes olukordades, kus teise liikmesriigi ettevõtja on unustanud või teadmatusest jätnud välismaalase lühiajalise töötamise registreerimata politsei- ja piirivalveametis ning kasutajaettevõtja saab siis seda teenuse osutajale meelde tuletada. Sellise meeldetuletusfunktsiooni jaoks ei peaks aga Eesti ettevõtjale ette nägema sunniraha ja rahatrahvi.
Ettevõtlusorganisatsioonid tegid Riigikogu põhiseaduskomisjonile ettepaneku jätta välismaalaste seadusesse lisamata säte, mis paneb Eesti ettevõtjale täiendavaid kohustusi, kui ta tellib teenust mõnelt teiselt ELis asuvalt ettevõtjalt.
