KIK-i projektikoordinaatori Aire Arike-Trutini sõnul on taotlusvoor veel avatud, kuid selle maht on peaaegu ammendunud.
Eelarves on vabu vahendeid umbes 5000 eurot. Samas see summa on pidevas muutumises, kuna lõppenud projektide odavnemisest vabanenud raha liigub vooru eelarvesse.
Ta lisas, et KIK soovitab enne taotluse koostamist ametiga ühendust võtta, et uurida rahamahu seisu. Samuti märkis Arike-Trutin, et investeeringutoetuse eelduseks on ressursikasutuse analüüs, mille on teinud selleks koolitatud audiitorid.
Investeeringutoetuste eesmärk on suurendada ettevõtete ressursitootlikkust innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtu kaudu, sealhulgas parimad võimalikud lahendused tehnikasse, ressursijuhtimissüsteemidesse ja neid toetavatesse IT-rakendustesse. Projektikoordinaatori sõnul on riigil plaanis ka lähiaastatel ressursitõhususe toetustega jätkata.
Käimasolevas voorus on toetus määratud kokku 63 projektile ning mitmed ettevõtted teevad rohkem kui ühe investeeringu.
Näiteks puiduettevõte Barrus AS sai toetust kuuele projektile, metalliettevõtte Torm Metall OÜ neljale, tööriistatootja Zircon Group AS kahele, puiduettevõte Technomar&Adrem AS neljale ja plekk-katuse tootja Toode AS kahele projektile. Technomar&Adrem AS plaanib soetada pressimis-, lihvimis- ja lakkimisliinid ning Toode AS katusesillaliini, rennipingi, haspli ja redeliliini.
Enim tehakse investeeringuid puidutööstuses ja metallitööstuses, vastavalt 16 ja 12. Ressursitootlikkust suurendatakse nelja projektiga mööblitootmise tööstuses ning samuti neljaga toiduainete tööstuses ja muudest mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmises. Mäetööstuses sai toetust kolm projekti ja nii plasttoodete tootmises kui masinate ja seadmete remondis kaks projekti.
Elektroonikakomponentide tootmise; naftatoodete tootmise; ja kaevandus-, karjääri- ja ehitusmasinate tootmise valdkondades ning ka trükitööstuses määrati toetus ühele projektile.
Ettevõtted soetavad toetuse eest enamasti ressursitõhusaid seadmeid või automatiseerivad tootmisliine. Näiteks köögivilja kasvatamisele ja töötlemisele spetsialiseerunud Kadarbiku Köögivili OÜ plaanib osta tükeldatud köögiviljade liini ja mahlapastööri. Projekti tulemusena paraneb ressursikasutus 52,6 protsenti.
Kokkupandavaid puitehitisi tootev ettevõtte Vikträ OÜ plaanib osta höövelpingi, hakkuri ja briketipressi ning sellega parandada ressursikasutust 10,3 protsenti. Õlletootja Põhjala Brewing AS plaanib soetada purkimisliini ning killustiku tootmise ja müügiga tegelev Rocknord OÜ ostab hübriidlaaduri. Mõlema ettevõtte ressursisääst on projekti tulemusena 6,7 protsenti.
Ressursitõhususe investeeringu projekte rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest ning ettevõtete ressursitõhususe meetmest, mille töötas välja keskkonnaministeerium.
