Alates 2015. aastast tuleb ELi ühise põllumajanduspoliitika ühtse pindalatoetuse taotlemisel järgida kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid ehk rohestamise nõudeid. Rohestamise eesmärk on vähendada põllumajanduse mõju keskkonnale, kasutades selleks keskkonnasäästlikke tegevusi, mis aitavad kaasa mulla ja vee kvaliteedi hoidmisele, elurikkuse paranemisele ning püsirohumaade säilimisele. Üks rohestamise nõudeid on osal põllumaal tootmispiirangute rakendamine ehk ökoalad.
Euroopa Komisjoni otsuse kohaselt on võimalik käesolevaks aastaks kehtestada ökoalana määratletud kesa suhtes kehtivate nõuete kohta erand.
„Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on riigisisene toidutootmine muutunud eriti oluliseks. Seepärast on oluline kasutada lubatud erandit ka Eestis, et toidutootmise võimalusi laiendada. Toidu ja sööda tootmiseks kasutatava põllumaa kogupinna laiendamine aitab kaasa toidujulgeoleku ja varustuskindluse tagamisele,“ rõhutas maaeluminister Urmas Kruuse.
Kui tavaolukorras peab bioloogilise mitmekesisuse ja elurikkuse kaitsmiseks olema maa kuni taotlusaasta augustikuuni tootmisest kõrvale jäetud, siis erandina saab 2022. aastal tegeleda ökoalana määratletud kesal kogu taotlusaasta jooksul niitmise, karjatamise või põllumajanduskultuuri kasvatamisega ning lubatud on kasutada taimekaitsevahendeid. Jätkuvalt jääb ökoalana määratletud kesal kehtima piirang, millega keelatakse kuni taotlusaasta 1. augustini hekseldamine.
Erand kehtib vaid ökoalana määratletud kesale ning ei laiene teistele aladele. Näiteks ei kehti erand lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvualadele, kus endiselt on lubatud tootmine, kuid jätkuvalt kehtib taimekaitsevahendite kasutamise piirang.
Kui taotleja ei soovi ökoalana määratletud kesal lubatud erandit kasutada, peab ta täitma kõiki tavapäraseid ökoaladele kehtestatud nõudeid. Täpsem info on leitav Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kodulehelt.
