Suurema tõenäosusega satuvad pensionieas keerulisse majanduslikku olukorda praegused madala sissetulekuga inimesed. Uuringu põhjal valminud Balti pensionivalmiduse indeks tõi välja, et Eesti elanikud on oma Balti naabritest pensioniks rohkem valmis, kuid sellele vaatamata on murekohaks osade elanike vähene kindlustatus pensionieas ja vaesusriski sattumise oht.
Palgastatistika kohaselt elas 2013. aastal suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 358 eurot ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 205 eurot. Uuring tõi välja, et vaid 10 protsenti eestlastest säästab praegu teadlikult pensioniks ja 27 protsenti kogub vähesel määral pensioniks, samas pikaajalise finantsplaneerimisega suudab praegu tegeleda vaid 1,8 inimest 10-st.
Praegusesse pensionisüsteemi jätkusuutlikusse usub alla 30 protsendi uuringus osalenutest, 29 protsenti usub aga, et riik tagab pensionieas piisava sissetuleku. 80 protsenti uuringus osalenutest plaanib jätkata töötamist ka pensionieas.
90 protsenti tulevastest pensionäridest usuvad, et nad suudavad endale tagada piisava pensioni mitmesuguste alternatiivide kaudu. Näiteks 81 protsenti vastajatest plaanib jätkata töötamist ka pensionieas, 47 protsenti loodab pensionilisa suurendada ettevõteluse kaudu, 44 protsenti loodab perekonnale, 38 protsenti plaanib kasutada sääste ja 38 protsenti loodab saada tulu eluaseme müügist või rendist.
Praegu on pensioniealiste osatähtsus kogu rahvastikust 18 protsenti, 25 aasta pärast on vanaduspensionäre kogu rahvastikust 27,6 protsenti, samas on pidevalt vähenemas tööealiste elanike arv.
Tõenäosust elada pensionieas majanduslikult paremini suurendab haridustaseme ja töökogemuse kasv.
