Ametiühingud leiavad, et ümbrikupalgal on laastav mõju eelkõige töövõtja, aga ka teiste ühiskonnaliikmete heaolule, teatas BNS-ile EAKL-i pressiesindaja.
EAKL-i esimehe Peep Petersoni sõnul on ametiühingud juhatuse tasandil heaks kiitnud töötajate registri loomise, mis annab maksuhalduri kõrval kindluse- ja turvatunde eelkõige töötajaile.
"Kohustus kanda töötaja kohe esimesel tööpäeval töötajate registrisse on oluline samm töötaja kaitseks. Täna on inimesed mitmes sektoris üpris kaitsetud – olles sunnitud leppima illegaalse ümbrikpalgaga seavad nad löögi alla ka võimaluse saada osa ravi- ja pensionikindlustusest, töötuskindlustusest ja vanemahüvitistest. Lisaks on ümbrikupalga saajale keeruline anda õiguslikku abi töösuhetes, saada kätte kompensatsiooni tööõnnetuste eest, rääkimata, et neil inimestel on ka keeruline saada pangalaenu,″ ütles Peterson.
"Vaatamata, et ausad tööandjad pingutavad oma töötajate palgatingimuste, samuti töökeskkonna loomise pärast, on ikka veel liiga palju lootusetuid olukordi, kus töötaja ei saa üksi räpase ärikultuuri vastu. Kuid paljud töötajad ei mõtlegi protesteerida, üldjuhul küll teadmatusest ja hirmust sissetulekuta jääda . Paraku esineb endiselt juhtumeid, kus tööandja ähvardab ja hirmutab, teisisõnu tegeleb töökiusamisega,″ lisas Peterson.
„Kutsume inimesi kontrollima, kas nende töötamine on registrisse kantud, seda saab teha maksuameti kodulehel,″ ütles Peterson. Võimalusel tasub ka veenduda, et töötaja õige palk on maksuametile teada. Kahtluse korral tuleb tööandjalt küsida, millise summa pealt ta tegelikult makse maksab. „Turvalisem võib olla ajada seda asja ametiühigu kaudu,″ ütles Peterson.
Petersoni hinnangul ei tekita töötajate register ausale tööandjale olulist lisakoormust, sest haigekassasse enam andmeid eraldi esitama ei pea. „Heale tööandjale on muudatused vastupidi kasulikud – kindlutustunne motiveerib inimesi paremini töötama ning tõuseb ettevõtete ja tööandjate üldine maine. Lisaks aitab see püsida konkurentsis, sest kontrollimatuid sigatsejaid jääb turul järjest vähemaks,″ selgitas Peterson.
„Mida legaalsem on töötajate enda käitumine, seda rohkem saavad ka ametiühingud aidata. Kui inimesed püsivad pikka aega ümbrikupalgal, siis ei ole isegi ametiühingu parimal juristil midagi tema õiguste kaitseks ette võtta,″ hoiatas Peterson.
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) korraldatud küsitluse andmetel sai 2013. aastal kas täielikult või osaliselt ümbrikupalka 11 protsenti palgatöötajatest ehk hinnanguliselt 62 000 inimest, tööjõumaksud jäeti täies mahus tasumata 11 protsendil ümbrikupalga saajatest ehk hinnanguliselt 6800 inimesel.
Suurim ümbrikupalga probleem on EKI uuringu andmetel ehitusvaldkonnas: kõikidest ümbrikupalgasaajatest 43 protsenti töötavad ehituses. 14 protsenti kõikidest ümbrikupalgasaajatest töötavad toitlustuses, 8 protsenti tööstuses, 8 protsenti transpordis, 8 protsenti põllumajanduses.
Maksu- ja Tolliameti poolt läbiviidud vaatluste käigus ehituse, toitlustuse ja majutuse sektoris on tuvastatud, et umbes 25 protsenti seal töötavatest isikutest saavad ümbrikupalka.
