Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson kinnitas, et ametiühingud soovivad asjalikku ja siduvat kokkulepet neis asjus hiljemalt enne kohalike omavalitsuste valimisi. "Siis teame meie ja ühiskond, et pinged on maas ja kokkulepped paigas. Kokkuleppes peaks kolmanda osapoole esinema ka valitsuse esindaja, ilmselt siis sotsiaalminister," selgitas Peterson.
Tema sõnul on streigiõigus üks demokraatia tagatisi. "Tagataskusse peab see variant alles jääma isegi Euroopa kõige rahumeelsemale ametiühingule," põhjendas Peterson Eesti ametiühingute põhimõttelist positsiooni.
„Püüame omalt poolt tegutseda konstruktiivselt, et saada kogu ühiskonna jaoks parim seadus. Võrreldes praegu kehtiva seadusega on meie poolt laual palju täiendusi, mis peaksid olukorra kõigi osapoolte jaoks paremaks muutma, oleme selle nimel läbi töötanud sadu lehekülgi õigusalaseid materjale,“ selgitas Peterson.
Streikide osas on kavas arutada, milline peaks olema töötajate õigus mõjutada streigiga seaduses sätestatavaid töötingimusi ja korraldada toetusstreike. Kollektiivlepingute osas tulevad arutusele teemad, kuidas avardada töötajate ja tööandjate vaheliste kokkulepete piire, eelkõige kogu tegevusharu hõlmavate kokkulepete osas.
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni esimees Ago Tuuling lisas, et streik pole ainus aktsioonivorm. „Avalikkuses on kivistunud arusaam, et ametiühingute ainus mõjutusvahend ongi streik. Tulevikku vaadates tuleks tõdeda, et kodanikuühiskonna arenedes omandavad üha suuremat tähtsust ka teised aktsioonid nagu näiteks kampaaniad sotsiaalmeedias ja avalikud rahvakoosolekud,“ märkis Tuuling.
Viimane kolmepoolne kõnelustevoor tööandjate, ametiühingute ja riigi osalusel toimus loodava seaduse asjus 29.-30. augustil. Ametiühingute ja tööandjate kohtumine leiab aset 12. septembril.
