Ametiühingute arvutuste kohaselt võivad Eesti palgad võrdsustuda Euroopa keskmisega 22 aasta pärast. "Seda juhul, kui Eesti suudab hoida ühtlast kuueprotsendist tõusu Euroopa kahe protsendiga võrreldes. Ühtlase tõusu hoidmiseks on omakorda vaja, et ka majanduse muud näitajad, sealhulgas investeeringud, oleks korras," ütles ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson pressiteate vahendusel.
Ametiühingud ei nõustu tööandjatega, kelle arvates on kiire palgakasv ohuks Eesti majanduse jätkusuutlikkusele. "Meie hinnangul on hoopis suurem oht investeeringute puudumine, mis aitaks tõsta ettevõtete tootlikkust," märkis Peterson ning kutsus tööandjaid ja ametiühinguid lisama investeeringute teemat oma iga-aastaste palgaläbirääkimiste programmi.
"Eesti ühiskonna ootus on jõudsalt edenev majandus, mitte tulude kärpimine," selgitas Peterson ning lisas, et Eesti Panga analüüse vaadates hoiabki just palgatõus Eesti majandust vee peal ja selle järsk katkestamine võib tuua kaasa vabalanguse.
Euroopa Komisjon on algatanud üleeuroopalise investeeringute programmi, mille viljad jõuavad Kredexi kaudu ka Eesti ettevõtjateni. Samuti tõusevad sisemaised säästud, mis võimaldavad just nüüd alustada investeerimist tööviljakuse tõusu.
Ametiühingute ja tööandjate kaheaastased alampalgalepped on tõstnud Eesti miinimumpalka viimastel aastatel keskmiselt 10% aastas ning järgmisel aastal on Eesti alampalk Sloveenia järel Ida- ja Kesk-Euroopa kõrgeim. Soome ja Rootsi võrreldavate näitajatega jääb palgaerinevus siiski rohkem kui kolmekordseks.
