"Täna on kahjuks liiga palju tööandjaid, kes vaatavad mööda usaldusisikukaitse reeglitest ja kui kunagi töövaidluskomisjon tuvastab tööandja seaduse rikkumise, on kahju juba pöördumatu," ütles ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson EAKL-i pressiteate vahendusel. "Neid asju peab arutama töövaidluskomisjon enne, kui usaldusisikud oma esindatavatest eraldatakse."
Töölepingute ülesütlemisega on ametiühingute hinnangul ka teisi probleeme – tihti jäetakse ülesütlemisavaldused põhjendamata või kasutatakse ülesütlemisel aegunud hoiatusi. Samuti jäetakse töövõime vähenemise korral ülesütlemine põhjendamatult hüvitamata, mistõttu puudub rahaline motivatsioon töökoha kohandamiseks halvenenud tervisega töötajatele.
Ametiühingute hinnangul on töölepinguseaduse puudused viimaste aastate jooksul settinud ning on aeg vigade parandamiseks. "Praegu kehtiv seadus on vastu võetud 2008. aastal. Aeg on tublisti edasi läinud, kohtupraktikat on kogunenud piisavalt ning on põhjust hakata ka riiklikult tegelema seaduses leiduvate puuduste kõrvaldamisega," rääkis Peterson.
Ametiühingud soovivadki enda ettepanekutes ennekõike töölepingute ülesütlemisega seotud punkte muuta – sealhulgas töötajate hoiatamist ja töötajate esindajate tõhusamat kaitset. Muudetud seadus suurendaks töötajate õiguskindlust ja lihtsustaks töölepinguseaduse igapäevast rakendamist. Ettepanekud ei puuduta tööaja ja palgaregulatsioone, mille osas on kaalumisel eraldi läbirääkimisi tööandjatega.
Kevadel küsis sotsiaalministeerium sotsiaalpartnertite arvamust alaealiste töötingimuste ja IT-sektori ja tervishoiutöötajate valveaja regulatsiooni osas. Ametiühingute hinnangul tuleks töölepinguseadust vaadata laiemalt, sest muutmist ootavaid kohti on seal teisigi.
Petersoni sõnul on kaalumisel ka töö- ja puhkeaja reeglite muutmise ettepanekud, kuid nende osas kaaluvad ametiühingud läbirääkimiskutse esitamist tööandjate keskliidule tänavu sügisel.
