„Kui eelmisel aastal otsustasime alampalga kriisi tõttu külmutada, siis tänu majanduse oodatust kiiremale taastumisele saame 2022. aastal planeerida uuesti alampalga tõstmist. Tavapärasest kiirem palgakasv järgmisel aastal kompenseerib tänavuse alampalga külmutamise, ühtlasi peegeldab see meie sotsiaalset vastutustunnet ja pingelist olukorda tööturul,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.
Miinimumpalga saajate hulk tööealisest elanikkonnast ei ole küll suur, kuid sellel on majandusele laiem mõju. Usume, et saavutatud kompromiss on tööandjatele võimetekohane,
sõnas Aas.
Kokkuleppe tulemusel tõuseb töötasu alammäär 12% ja moodustab 39,5% Eesti Panga poolt prognoositavast keskmisest palgast 2022. aastal.
„Kui majanduses ei tule suuri tagasilööke, siis on tõenäoline, et 2023. aasta alampalk moodustab jälle 40% keskmisest palgast, mis oli kriisieelne tase. Tänavu me selleks veel valmis ei olnud,“ sõnas Tööandjate Keskliidu tegevjuht.
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson ütles, et alammäära tõus kompenseerib elukalliduse tõusu viimasel kahel aastal ja püüab sammu pidada keskmise palga tõusuga.
„Hiljutine uuring kinnitab, et töötasu alammäära mõju kandub üle palkadele, mis asuvad palgaturu keskkohast allpool. Ametiühingute missioon on kindlasti tegeleda eraldi ka tasudega tööturu ülemises pooles, kus on tegev enamus meie liikmeskonnast,“ selgitas Peterson.
Ühtlasi teevad tööandjad ja ametühingud ettepaneku, et alampalga kasvu ei seotaks meelevaldselt teiste tasude või hüvedega nagu näiteks lasteaia kohatasu või omavalitsusjuhtide palk.
Alampalga läbirääkimistel lähtusid osapooled Eesti Panga 2021. aasta sügisesest prognoosist, mille järgi on 2022. aasta hinnanguline majanduskasv 3,5% ja keskmise palgakasv 7,4%.
Alampalga kokkuleppe alusel kinnitab Vabariigi Valitsus ka töötasu riiklikud alammäärad tavapäraselt samas summas. Hetkel kehtiv alampalk 584 eurot kehtib 2020. aastast.
