"Arvult väikese rahva võimalused peituvad kõrgema lisandväärtusega ja teadmistemahukas majandusharudes. Seetõttu on Eesti suurimaks väljakutseks pikemas perspektiivis investeeringud inimkapitali, sest muud kapitali on üsna kerge mujalt sisse tuua," ütles Ardo Hansson.
Keskpanga president toonitas ettekandes hariduse tähtsust, tuues näiteks töötuse statistika, mille kohaselt on kõrgharidusega inimeste seas tööpuudus märgatavalt madalam.
Eesti majandus on kriisijärgselt korrastunud ja muutunud vähemhaavatavaks. Pikaajaliste ohtudena tõi Hansson välja tootlikkuse kasvust kiirema palgakasvu, jätkuva ebakindluse välisnõudluse osas ja kinnisvara kiire hinnatõusu.
"Struktuurne tööpuudus ja tööjõunappus, sealhulgas ka väljarändest tulenevalt võivad põhjustada liigseid palgakasvu surveid, inflatsiooni kiirenemist ning seeläbi kahjustada ekspordi konkurentsivõimet. See aga viiks töökohtade vähenemiseni," lisas Hansson.
Euroala tervikuna on Hanssoni sõnul tugev ja konkurentsivõimeline. "Kriisi ajal tehtud pingutused Euroopas riikide rahanduse kordaseadmisel avalduvad järjest selgemini paranevas konkurentsivõimes ning kestlikumas kasvus. Tasakaalustamatused on vähenemas ka euroala-siseselt," lisas ta.
Hanssoni hinnangul liigub euroala mõõduka positiivse majanduskasvu suunas madala inflatsiooni tingimustes, kuigi riskid on veel üleval, samas loob selline keskkond Eestile eeldused suhteliselt kiireks kasvuks. "Stabiilne euroalast kiirem kasv oleks parem kui lühiajaline ja ülikiire laenamisele ehitatud kasv, mis viiks uute tasakaalustamisteni ja lõpuks uute tõsiste tagasilöökideni majanduses," ütles Hansson.
