Milles see töölepingu lõpetamise lihtsustamine siis seisneb, kui endiselt tuleb riskianalüüsi alusel võtta kasutusele asjakohaseid meetmeid? Probleem on ju selles, et millised meetmed on õigustatud ja millised kohustuslikud?
Määruse „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/116122020003) muutmisega kehtestatakse näitlik loetelu meetmetest, mida peetakse paljude inimestega kokkupuutuvate töötajate puhul SARS-CoV-2 riski maandamisel asjakohaseks. See lihtsustab tööandjal riskide maandamise meetmete seast valikute tegemist ning annab võimaluse viidata õigusakti nõuetele ja võimalustele.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevalt näeb tööandja riskianalüüsis sisalduvas tegevuskavas ette abinõud riskide maandamiseks.
Näiteks võib tegevuskavas näha ette, et paljude inimestega kokku puutuvad töötajad peavad oma nakkusohutust tõendama, olema vaktsineeritud, kasutama isikukaitsevahendeid või kasutama muid meetmeid. Tööandja võib nõuda töötajalt nakkusohutuse tõestamist, kui see on töökeskkonna riskianalüüsist tulenevalt viiruse leviku tõkestamiseks ja tööülesannete ohutuks täitmiseks vajalik. Tõhusateks meetmeteks nakkusohutuse tagamisel saab eelkõige lugeda vaktsineerimisvõimaluste toetamist, nakkusohutuse tõendamist COVID-19 haiguse läbipõdemise, testimise või vaktsineerimise tõendiga ning töötajate testimist. Tööandjal on SARS-CoV-2 riski maandamiseks õigus ja võimalus kasutada neid meetmeid, kuid tal pole kohustust seda teha.
Tööandja peab kaaluma lisaks nimetatud meetmetele ka teisi tõhusaid meetmeid, sh töö ümberkorraldamist, isikukaitsevahendite kasutamist ja hügieeninõuete järgimist. Tööandja tagab, et valitud meetmed on konkreetses töökeskkonnas ja konkreetse töötaja töö iseloomu arvesse võttes proportsionaalsed ja asjakohased ning tagavad adekvaatselt riskianalüüsis hinnatud riskide maandamise.
Kes kannab kiirtestimise kulu töökohal?
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse läbiv põhimõte on, et kui tööandja kehtestab töökeskkonnas nõude, siis ta kannab ka sellega seotud kulud.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 ülamärkega 1 lõike 3 kohaselt ei tohi töötervishoidu, tööohutust ja -hügieeni käsitlevate meetmete kavandamine ja rakendamine töötajatele kaasa tuua rahalisi kulutusi.
Seadus täpsustab ka (TTOS § 13 ülamärkega 1 lg 7), et töötaja tervisekontrolliga seotud kulud ning määruse järgi vaktsineerimisega seotud kulu kannab tööandja. Samuti peab tööandja omal kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe (TTOS § 13 lg 1 p 11) jne.
Näited:
- Tööandja on hinnanud ära bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas ning seab nõude, et riskide maandamiseks peavad töötajad igapäevaselt kiirtestima või esitama PCR negatiivse testitulemuse. Testimisega seotud kulud peab tööandja hüvitama.
- Tööandja näeb ette, et riskide maandamiseks peavad töötajad esitama tõendi COVID-19 haiguse läbipõdemise või vaktsineerimise kohta. Ta annab tõendi esitamiseks mõistliku tähtaja arvestades, et kõik täiskasvanud saavad minna vaktsineerima, kuid esimese ja teise doosi vahel on kuus nädalat. Selle tähtaja möödumise järel ei pea tööandja enam testidega seotud kulu hüvitama.
Praktikas võib tekkida olukord, kus tööandja on tähtaja vaktsineerimiseks määranud, kuid töötaja ei soovi vaktsineerimist ning teeb ise ettepaneku, et hakkab iga 2-3 päeva tagant esitama tööandjale PCR testi või igapäevaselt kiirtesti tulemusi. Kui tööandja on sellise lahendusega nõus, kannab testimisega seotud kulud töötaja ise. Kui tööandja selle lahendusega nõus ei ole, siis
- korraldatakse töötaja töö ümber sel moel, et inimestega kokkupuutumist ning seeläbi bioloogilise ohuteguri riskitaset oluliselt vähendada või
- kui see võimalik ei ole, siis öelda tööleping erakorraliselt üles töötaja mittevastavuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 2 alusel, järgides kõigi seadusega ettenähtud töölepingu erakorralisele ülesütlemisele kehtivaid nõudeid.
Pikemalt Tööelu portaalis https://tooelu.ee/et/uudised/205/kas-tooandja-voib-tootaja-kaest-kusida-vaktsineerimise-voi-koroonaviiruse-labipodemise ning https://www.kriis.ee/et/node/54431
Mis ajaühikus see 50 inimese kokkupuude loetakse? Tööpäeva jooksul?
Vabariigi Valitsuse korraldus, mis sätestab, et siseruumides toimuvatel üritustel ja tegevustes, kus nakkusohutuse kontrolli ei toimu, võib osaleda kuni 50 ja väljas kuni 100 inimest, reguleerib ürituste korraldamist ning ei ole seotud otseselt töökeskkonnaga.
Samuti ei ole sportimisele ja toitlustusele seotud piirangud seotud konkreetse ettevõtte töötajatega. Pikemalt https://www.kriis.ee/et/kehtivad-piirangud-ja-nende-leevendused
Tööandja peab oma töötajatega seotud riskid siiski ise üle hindama ning sellest lähtudes otsustama töökeskkonnas rakendatavate meetmete üle ja koostama tegevuskava.
Silmas tuleb pidada, et ka üks haige klient või haigena tööle tulnud kolleeg võib nakatada kogu kollektiivi.
Kas müüjate jaoks on lubatud, et ainuke riski maandav meede on mask ja pleksiklaas? S.t. et riskianalüüsis on aktsepteeritav, et tööandja ei nõua ei vaktsineerimist ega kiirtesti?
Jah, valiku teeb iga tööandja, lähtudes töökeskkonna bioloogilise ohuteguri riskianalüüsi tulemustest. Tööinspektsioon kontrollib riskide hindamist, riskide maandamiseks tarvitusele võetud meetmeid ning tööandja poolt korraldatud konkreetseid tegevusi eelkõige üldkontrolli osana, kaebust lahendades või seoses tööõnnetuse või kutsehaiguse uurimisega.
Kas on mõeldud ka olukorrale, kus inimene on vaktsineeritud, on saanud COVID passi, kuid näiteks kuu hiljem haigestus COVIDisse? (Selgitan: sellisel juhul jääb see vaid südametunnistuse küsimuseks, kas inimene on kodus ja hoiab end isolatsioonis või liigub ringi, kuna passiga on temale uksed avatud).
Tööandjal on oma töökeskkonna riskide maandamiseks alati õigus kehtestada karmimad nõuded või tingimused, kui seadus/määrus seda nõuab, sest see on tema töökeskkond ning tema töötajate heaolu ja tervise säilimise küsimus. Ehk sellise riski maandamiseks võibki olla vajalik näiteks isikukaitsevahendite (sh maski) kandmise nõude kehtestamine, tulenevalt töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest.
Pikemalt ka https://www.kriis.ee/et/isikukaitsevahendid-maskid-jms ja
https://tooelu.ee/et/uudised/178/miks-ma-pean-tool-endiselt-maski-kandma
Miks valiti maagiliseks numbriks 50 siseruumides? Mõeldes kasvõi koolitustele, kus on vaja 20 töötajal osaleda, on risk ettevõttele siiski suur, kuid sel puhul me justkui ei või küsida immuniseerimispassi.
Vabariigi Valitsuse nõuded ja soovitused antakse koostöös Teadusnõukoguga. Siseruumide piirang kehtib ka täiendkoolitustele, vt https://www.kriis.ee/et/taiendkoolitus
Tööandjal on õigus selles olukorras nõuda ka oma töötajatelt ehk koolitusel osalejatelt kehtivate reeglite täitmist, sh nakkusohutuse tõendamist COVID-19 haiguse läbipõdemise, testimise või vaktsineerimise tõendiga või korraldada töötajate testimine kohapeal koolitusel osalemise tingimusena. Oluline on seejuures kindlasti töötajate eelnev teavitamine ning selgitused, miks sellised meetmed vajalikud on.
Kindlasti tuleb selgitada ka seda, mis saab juhul, kui töötaja ei saa või ei soovi esitada koolitusel osalemiseks vajalikku tõendit või lasta ennast testida, kas ta võib jätkata sel päeval oma tavapärast tööd ehk ei osale koolitusel, mis võib piirata edaspidi tema töötamise võimalusi. Samuti tuleb meeldetuletavalt selgitada, kuidas käituda, kui tööandja kulul toimunud kiirtestimise tulemusel saadakse positiivne test.
Tööandja peab tagama töökeskkonna ohutuse. Kuidas on võimalik öelda, et see kohustus on tagatud, kui näiteks 10 inimesega kontoris ei ole mõned vaktsineeritud? Kas on õigustatud võtta seisukoht, et ohutuse tagamiseks ei tohi kontorisse tööle lubada vaktsineerimata töötajat?
Vastus oleneb konkreetse kontori töökorraldusest ning muudest riskide realiseerumist ennetavate meemete kasutamisest (sh avatud kontor või igaühel oma tööruum, inimeste kokkupuuted kontoris viibimise ajal, tööaja alguse ja lõpu aja muutmine, et hajutada üheaegselt ühes ruumis viibijaid, puhke- ja nö kohvipausidel hajutatuse ning distantsi hoidmise kohustus jmt). Need asjaolud peavad olema läbi analüüsitud ning selgunud töökeskkonna bioloogilise ohuteguri hindamise käigus.
Kui töökorraldus eeldab avatud kontoris inimeste pidevat koosviibimist väikese vahemaaga, siis võib tööandja tõesti ühe haiguse leviku ennetusmeetmena nõuda ka vaktsineerimist. Kuid töösuhte lõpetamisest tingitud vaidluse korral peab tööandja olema valmis põhjendama ja selgitama, milliste meetmete rakendamist töökeskkonna ohtude maandamiseks on ta veel kaalunud ning miks neid ei loetud piisavaks. Samuti võib tekkida vajadus põhjendada, miks ei saanud töötaja või töötajate tööd muul moel ümber korraldada.
Kui on selgunud, et vaktsineerimata kolleeg on andnud positiivse testi tulemuse ja oli lähikontaktne vaktsineeritud kolleegiga, siis miks isolatsiooni nõue ei laiene vaktsineeritud töötajale, kuigi tema võib olla samamoodi nakataja?
Terviseameti selgitus (kriis.ee lehelt): Kui inimene on COVID-19 vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud, kas ta peab siis eneseisolatsioonis olema?
Alates 2. veebruarist ei pea lähikontaktsena karantiini ega ka piiriületuse järel isolatsiooni jääma viimase 12 kuu jooksul koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimesed, kelle arst on tunnistanud terveks.
Samas peab haiguse läbi põdenud või COVID-19 vastu vaktsineeritud inimene lähikontakti korral kandma 10 päeva jooksul siseruumides kaitsemaski või katma nina ja suu.
Maskikandmise nõue ei kehti alla 12-aastastele lastele ega ka siis, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muudel olulistel põhjustel võimalik.
Lisaks peab haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud ning haigussümptomiteta lähikontaktne 10 päeva jooksul jälgima tähelepanelikult oma tervist ning järgima valitsuse ja terviseameti kehtestatud meetmeid, et haiguse levikut tõkestada.
Meetmete järgimine on vajalik, sest läbipõdenute ja vaktsineeritute haigestumise tõenäosuse ja COVID-19 haiguse edasikandluse kohta on veel vähe teaduslikku informatsiooni.
Tööandja võib töökeskkonna riskianalüüsi tulemusel kehtestada enda töökeskkonnas karmimad nõuded, selgitades töötajatele nende eesmärki. Selliste täiendavate nõuete kehtestamisel tuleb kindlasti eelnevalt läbi mõelda, kuidas korraldada eneseisolatsiooni saadetud (kuigi vaktsineeritud) töötaja töö. Kui töötaja ei saa töötamist kaugtööna jätkata, siis tuleb tööandjal maksta TLS § 35 alusel keskmist töötasu.
Kas TI või valitsus ei võiks selgelt välja öelda, et vaktsineerimise nõue töötajatele on tavalises kontorikeskkonnas õigustatud? Alati on töökohti, kus risk on väiksem või suurem, aga väga suur hulk töötajatest töötab nö tavalises kontoris. Seda õigustamist ei pea ju iga ettevõte eraldi tegema.
Kuna kontorite töökorraldus on väga erinev ning ka tööandja poolt riskide maandamiseks rakendatavad meetmed võivad olla erinevad, siis ei saa keegi peale tööandja enda seda otsust vastu võtta. Otsustele eelneb töökeskkonna riskide hindamine kogumis, vt https://tooelu.ee/et/79/riskianaluus
Kui tööandja ei soovi nõuda vaktsineerimisvastastelt müüjatelt koroonatesti (ja selle kulu kanda), siis kas on aktsepteeritav tööinspektsiooni kontrolli käigus, et tööandja ei nõua vaktsineerimist ega kiirteste ja piirdub vaid muude meetmetega nagu kaitsevahendid ja töötajate omavahelise kokkupuute vältimine. Kas tööandja valik on see, kas ta vaktsineerimist vajalikuks hindab ja kas tööinspektsioon tema otsust aktsepteerib?
Vt vastust küsimusele nr 4 ehk tööinspektsioon aktsepteerib seni, kuni ei ole tekkinud konkreetse tööandja juures koroonakollet või laekunud töötajate kaebused tööandja tegevusetuse kohta.
Tööelu.ee on kirjas järgnev: “Kui tööandja on saanud riskianalüüsi tulemuseks, et vaktsineerimise nõue on vältimatult vajalik ning vastanud eelnevatele küsimustele jaatavalt, siis saab kõne alla tulla ka töötajatelt vaktsineerimise tõendi küsimine. Kui sellisele järeldusele jõutud ei ole, siis ei saa ka nimetatud tõendit küsida.” Ehk et me peame riskianalüüsi põhjal NÕUDMA vaktsineerimist ja alles siis võime küsida vaktsineerimistõendit. Ehk et selle järgi me ei saa vaktsineerimistõendit küsida ilma, et me nõuame töökohal oleval töötajal vaktsineeritust?
Tööandja viib läbi töökeskkonna riskianalüüsi ehk hindab riske, seejärel otsustab, milliseid meetmeid riskide vähendamiseks rakendada ja koostab tegevuskava. Seega vaktsineerimise nõue ja vaktsineerimistõendi esitamise kohustus peavad tulenema töökeskkonna riskianalüüsist ning konkreetsest tegevuskavast.
Erandiks on ainult tööandja korraldatud koolitused, ühisüritused jmt., kus saab nõude esitada tulenevalt üritustele kehtestatud piirangutest ning korraldaja vastutusest.
Kui epidemioloogide ettepanek 50 asemel on kuu aja pärast näiteks 10, siis kas kõik need hetkel koostatud riskianalüüsid tuleks uuendada?
Töökeskkonna riskid saab ära hinnata ja meetmed kavandada sel moel, et luuakse ka teatud seos Vabariigi Valituse kehtestatud nõuete ja piirangutega, siis ei pea pidevalt töökeskkonna riskianalüüsi muutma hakkama. Näiteks lisatakse riskide hindamisele ja ka rakendatavatele meetmetele viide lähtumisele hetkel kehtivatest Vabariigi Valitsuse nõuetest ja piirangutest.
Siiski tasub meeles pidada, et olukord võibki muutuda sel määral, et töökeskkonna riskid tuleb üle hinnata, viia läbi täiendav riskianalüüs ning selle tulemusel rakendada uusi meetmeid või loobuda mingite meetmete rakendamisest (näiteks ehitatakse välja uus ventilatsioonisüsteem vms).
Tööinspektsiooni esindaja äsja ütles, et tööandja võib nõuda vaktsineerimise tõendit ja alternatiivselt pakkuda testimist tööandja kulul. Samas öeldi, et tööandja võib öelda, et testib oma kulul 2 nädalat ning kui peale seda töötaja oma kulul ei esita tõendit, siis võib töösuhte lõpetada sobimatuse tõttu. Just öeldi, et töötajale ei saa igal juhul kulu panna. Kumb seisukoht on õige, kuidas TI kommenteerib?
Vt vastus küsimusele nr 2.
Millisel juhul täpsemalt saab olla Covid-19 seotud nakatumine tööõnnetus? Kuidas tuvastan väidetava tööõnnetuse korral nakatumise koha?
TTOS § 22 kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Koroonaviirusese haigestumist ei käsitata tööõnnetusena, kui see ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga (näiteks kontoritöötaja nakatub viirusesse, kuid on sisuliselt võimatu eristada, kus haigestuti).
Selline olukord võib kõne alla tulla meditsiiniasutuses, kui tööandja ja ka töötaja ise ei rakenda meetmeid viiruse leviku vältimiseks ehk on võimalik tuvastada konkreetne seos töökeskkonna ja tehtava tööga.
Kindlasti võib aga tööst põhjustatud covid-isse haigestumine olla vaadeldav kutsehaigestumisena. Pikemalt sel teemal tööinspektsiooni kodulehel https://www.ti.ee/et/tookeskkond-toosuhted/kutsehaigus
Kas TI-l on seisukoht, millises töökeskkonnas oleks proportsionaalne nõuda töötajate täisvaktsineeritust? Kas kontoritöötajatelt võib seda nõuda?
Nõude kehtestamine on proportsionaalne töökeskkonnas, kus töötajal on väga vahetu ja pidev kontakt teiste inimestega (sh teise inimese puudutamine, kokkupuuted bioloogilise materjaliga jne), nt meditsiinis, hoolekandes, iluteenuste osutamises vms.
Kontoritöö puhul oleneb kõik asjaoludest ja töökorraldusest, kuid kindlasti on seal võimalik rakendada ka muid riske maandavaid meetmeid, sh kaugtööd, hajutatust, maskide kandmise nõue jmt.
Kas tänased seletused saavad ka eelnõusse või seletuskirja? Eriti see, mis puudutab et pärast mõnda nädalat saab testide kulu nõuda töötajalt? See ei kuma hetkel mitte kusagilt eelnõus ega seletuskirjas läbi (pigem on kirjas vastupidine) ja suulisele ettekandele ei saa tulevikus viidata.
Vabariigi Valitsuse eelnõu ja seletuskiri on leitavad: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/47423d25-61e3-4838-bab4-c40c5390b561
Kas iga kord riskianalüüsi ümberhindamisel tuleb võtta töötaja allkiri?
Ei. Töötaja peab kinnitama juhendamisel, et ta on teadlik tööga seotud ohtudest ning ennetavatest meetmetest ja oskab töökeskkonnas toime tulla, vt Tööelu portaalist https://tooelu.ee/et/95/tootajate-juhendamine-ja-valjaope
Kuid kindlasti peab töötajat teavitama töökeskkonna riskianalüüsi ja töökeskkonnaga seotud tegevuskava uuendamisest. See on tööandja kohustus lähtudes TTOS § 13 ülamärkega 4.
Kui töötaja ei ole nõus esitama ühte kolmest tõendist ja ühe riskide hajutamise meetmeks on ka riskianalüüsis maski kandmise kohustus, siis kas maski kandmine vabastab töötajat vaktsineerimise tõendamisest?
See oleneb töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tööandja poolt rakendatud meetmete tõhususest ja piisavusest. Maski kandmisest on kasu vaid juhul, kui järgitakse kõigi nõudeid ning kasutusel on konkreetseid riske arvestavad asjakohased maskid.
Vaata täpsemalt: https://www.kriis.ee/et/isikukaitsevahendid-maskid-jms
https://tooelu.ee/et/uudised/178/miks-ma-pean-tool-endiselt-maski-kandma
Kas on õigus töötajatelt küsida Covidi tõendit nt ettevõttesisesel koolitusel või suvepäevadel osalemiseks? Riskianalüüs selliseks puhuks puudub.
Jah, kuid järgides ikka hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid, vt vastust nr 3.
Tööinspektsiooni ettekanne on leitav SIIT.
