Töötajate vaimse tervise hetkeseisu iseloomustab suur tööstressi osakaal - 71 protsenti töötajatest on viimaste kuude tundnud tööstressi. Pidev tööstress, millele tähelepanu ei pöörata, võib omakorda viia läbipõlemiseni, mis tekib vastusena pikalt kestnud ebasoodsatele töötingimustele. Uuringust selgus, et 63 protsenti vastanutest on oma tööelu jooksul läbipõlemist kogenud.
Töötajate vaimne tervis on aastaga halvenenud: praegu on vaimse tervise häired diagnoositud 19 protsenti töötajatest, 2020. aastal olid vaimsed häired 14 protsenti töötajatest. Suur osa inimestest, kellel on vaimsed probleemid, ei julge sellest oma tööandjatega rääkida - ainult kolmandik on oma tööandjat vaimse tervise häiretest teavitanud.
On muret tekitav, et tööstressi osakaal on niivõrd suur ning inimesed ei julge muredest tööandjatega rääkida. Pean oluliseks luua selline töökeskkond, kus inimesed julgeksid oma probleemidest rääkida. Samuti jääb tööandjate südametunnistusele veendumine, et töötajate koormus poleks liiga suur ja tervistkahjustav,
rääkis CV-Online’i turundusspetsialist Gertrud Sild.
Tööst tulenev stress mõjutab negatiivselt töötajate suhteid sõprade ja perega ning on põhjustanud ebatervislikke käitumismustreid või harjumusi, nagu näiteks alkoholi tarbimine, regulaarne nutmine või emotsioonide väljaelamine pereliikmete ja sõprade peale. 14 protsenti töötajatest puudub töölt tööst tingitud stressi tõttu.
Uuringu viis läbi juhtiv tööportaal CV-Online Estonia OÜ vaimse tervise kuu raames. Küsitlusele vastas veebi teel 4384 inimest, kellest töötavaid inimesi on 3447. Töötajatena on käsitletud nii täiskoormuse ja osakoormusega kui ka kooli kõrvalt töötavaid inimesi.
