06.01.2015 Teisipäev

Eesti konkurentsivõime nõrk koht on tööjõu vähenemine

Riigikantselei strateegiabüroo ja Euroopa Liidu sekretariaadi eestvedamisel valminud mõttepaber peab Eesti suurimaks probleemiks tööjõu vähenemist.
Eesti konkurentsivõime nõrk koht on tööjõu vähenemine
Eesti konkurentsivõime nõrk koht on tööjõu vähenemine Foto: PM

„Tegu on eelkõige poliitikakujundajatele suunatud mõttepaberiga,“ ütles vahearuande kokkupanemist juhtinud riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Märt Loite.

2015. aastal jõuab konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ rakendamine poolele teele. „Tegime vahekokkuvõtte tulemustest ja ettepanekud plaanide täiendamiseks,“ ütles Loite. „See on riigikantselei strateegiabüroo ja Euroopa Liidu sekretariaadi poolne hinnang olukorrale ning siseriiklike ja Eesti Euroopa Liidu poliitika tasandi arenguideede kogum,“ lisas Loite.

„Laiapõhjalistel aruteludel ministeeriumide ja valitsusväliste partneritega koondatud ettepanekud on sisendiks strateegiadokumentide värskendamisel.“

Vahearuanne toob välja, et prognoositavalt kahaneb 20-64 aastaste inimeste arv tööjõuturul järgmise viie aastaga 44 tuhande inimese võrra. Ulatuslikud reformid nii töövõime- kui haridussüsteemis on juba käimas. „Seega tuleb tööhõive eesmärkide saavutamiseks ja tänasegi töötegijate arvu säilitamiseks tegeleda oskuste tõstmisega, tuua tööturule seni eemal olnuid, nii noorte, vanemaealiste, puudega kui hoolduskoormusega inimeste hulgast ning luua soodsad tingimused tööjõu Eestisse lisandumiseks,“ ütles Loite.

Ühe konkreetse ettepanekuna pakub vahearuanne välja programmid, mis võimaldaks  kiiresti, näiteks pooleteise aastaga koolitada kriitilise hulga töötajaid enim spetsialiste vajavatele sektoritele. Lisaks peaks suutma struktuurseid muutusi majanduses ennetada ja pakkuda tööturu teenuseid ka töötavatele inimestele, kellel on suurem risk töötuks jääda.

Samuti pakub mõttepaber välja, et teadus- ja arendusasutuste ning ülikoolide riiklik rahastamismudel peab muutuma rakenduslikke uuringuid ja tehnoloogiasiiret paremini toetavaks ning et ettevõtteid tuleb doktoritööde uurimisteemade valiku, koostamise ja kaitsmise protsessi rohkem kaasata.

Kohaliku kapitalituru ja ettevõtluskeskkonna arendamisel tuleks jätkuvalt kaotada riikide vahelisi piiranguid ja seada eesmärgiks parem
võrgustumine.

„Eesti 2020“ on riigi keskne strateegia konkurentsivõime edendamiseks, mille fookuses on tootlikkuse ning tööhõive tõstmine.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255