Uuring hõlmas 36 riiki ning Eesti paigutus naisjuhtide osakaalult kõikide juhtide hulgas 40 protsendiga kolmandale kohale. Eestit edestasid Venemaa 47 ja Indoneesia 46 protsendiga, vahendab BNS.
„Baltimaad ja Ida-Euroopa on naisjuhtide osas esirinnas,“ sõnas Grant Thornton Balticu partner Anastasia Borovaja. „Põhjuseid, miks naised Eesti tööturul aktiivselt kaasa löövad ning sageli ka kõrgetele kohtadele jõuavad, on mitmeid: ajalooliselt ollakse harjunud tööl käima, riiklik perepoliitika laseb turvaliselt peale lapsepuhkust tööle naasta ning aina enam ettevõtteid hindab nii-öelda pehmeid väärtusi, kus võtmeroll on naistel,“ lisas Borovaja.
„Naiste osalus ettevõtete juhtimisel on heaoluühiskondades tunduvalt väiksem. Aegade jooksul kujunenud mudel „mees on pere toitja, naine aga kodu hoidja“ on jätnud oma jälje,“ sõnas Borovaja. Kõige vähem on naisjuhte Euroopa riikidest Saksamaa, kus on naisjuhte 18 protsenti ning Ühendkuningriik 19 protsendiga. Ühiskonna patriarhaalne mõtlemisviis iseloomustab eriti selliseid riike nagu Jaapan, Argentina ja India, kus naisjuhte on vastavalt 7, 15 ja 17 protsenti.
Grant Thorntoni juhtiv partner Mati Nõmmiste tõi välja, et ainult soopõhine lähenemine ettevõtete juhtimisel ei taga edu. „Edu tagab eelkõige mitmekesisus, kus on oluline roll kõigil faktoritel: sool, vanusel, haridusel, kogemusel ning kultuurilisel taustal. Mitmekesisus on oluliseks määrajaks ka riskide maandamisel.“
„Stereotüüpne lähenemine on väga inimlik ja seda on raske välja juurida. Kahjuks kaasneb sellega oht, et naistele on lubatud ühtmoodi käitumine ja meestele teistsugune – ettevaatlikku meest peetakse mökuks ja naine, kes tõstab häält, tundub liiga agressiivne,“ sõnas Emori käitumisteaduste ekspert Heidi Reinson. „40 protsenti valdkondade juhtidest on naised, kuid tippjuhtidest on naisi ainult 5 protsenti. See võib viidata tendentsile, et tippjuhtidele on liiga stereotüüpselt mehelikud ootused. Näiteks seostatakse enesekindlust kompetentsusega.“
Uuring „Naised äris 2017“ toimus 36 riigis ajavahemikul oktoobrist detsembrini 2016. Uuringu tarbeks küsitleti 5526 tippjuhti.
