Aprilli alguses alustasid ametiühingud allkirjade kogumist ettepanekule taastada töötajate ajutine töövõimetuse hüvitis alates esimesest haigestumise päevast, selle ajaga kogunenud üle toetusallkirjad antakse teisipäeval kell 12 koos vastava eelnõuga riigikogule üle, teatas BNS-ile ametiühingute keskliit.
Kui teisipäeva hommikul teatasid ametiühingud, et toetusallkirju on kogutud üle 11 000, siis keskpäevaks said kõik toetusallkirjad kõik üle loetud. Ametiühingute teatel kujunes lõplikuks allkirjade arvuks 24 889.
Ametiühingute ettepanek on taastada töötajate ajutine töövõimetuse hüvitis alates esimesest haigestumise päevast. Ka peaks hüvitise suurus olema proportsioonis töötaja sissetulekuga. Ametiühingud leiavad, et seadusi tuleks muuta selliselt, et tööandja alustab haiguspäevade hüvitamist esimesest haiguspäevast 60 protsendi ulatuses ja haigekassa võtab kohustuse üle viiendal päeval 70 protsendi ulatuses.
Keskliidu esimees Peep Peterson sõnas, et töötajate üldine tervislik seisund vajab erilist tähelepanu ja iga haigus tuleb võimalikult varases staadiumis välja ravida. "Haigena töölkäimine on eriti levinud madalama palgaga töötajate hulgas, kes kojujäämist endale lubada ei saa," sõnas ta.
„Muret teades on meile siiski mõningaks üllatuseks, et ühiskonnas on haiguspäevade hüvitise taastamiseks sedavõrd lai toetus," sõnas Peterson. Tema sõnul said ametiühingud palju pöördumisi vabatahtlikelt, kes samuti allkirju koguda aitasid.
Haigekassa esialgse prognoosi kohaselt kasvavad ametiühingute ettepanekuga haigekassa kulud umbes seitsme miljoni euro võrra ehk 46 miljonilt eurolt 53 miljonile eurole.
Arvutuse aluseks on eelmise aasta tööhõive, haigestumiste arv ja haigestunutele tasutud ühe kalendripäeva keskmine hüvitis, mis oli eelmine aasta 15,5 eurot. Haigekassa on samas võtnud lisaaega oma esmaste arvutuste täpsustamiseks.
Peterson nentis, et kuigi esimeste haiguspäevade hüvitamine on osutumas algsetest odavamaks, on selleks raha leida siiski keeruline. Seetõttu mistõttu võib poliitilise kokkuleppe saavutamine võtta aega. Samas oli Peterson veendunud, et eelnõud keegi riigikogu menetlusest välja hääletama ei hakka.
