Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötuse määr muutus III kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes minimaalselt (II kvartalis oli see 8,1%), ent möödunud aasta III kvartaliga võrreldes (9,7%) oli töötuse määr oluliselt madalam. Töötute hinnanguline arv oli tänavu III kvartalis 56 000, mis on 12 000 võrra väiksem kui aasta varem.
Eelmise aasta III kvartaliga võrreldes vähenes ennekõike pikaajaliste (enam kui aasta tööd otsinud) töötute arv. Neid oli tänavu III kvartalis 24 000, mis on aastatagusega võrreldes12 000 võrra vähem. Pikaajalise töötuse määr oli III kvartalis 3,4% ning see langes esmajoones enam kui kaks aastat tööta olnute arvu vähenemise tõttu. Lühiajaliste töötute (alla aasta tööd otsinute) arv püsis stabiilsena, neid oli nii tänavu III kvartalis kui ka aasta varem 32 000. Naiste ja meeste tööpuudus oluliselt ei erinenud.
Vanuserühmade võrdluses vähenes töötus enam noorte ja keskealiste seas. Vanemaealiste seas väheneb töötus vaevalisemalt ning eelmise kvartaliga võrreldes nende töötuse määr isegi pisut kasvas (7,2%-ni). Noorte (15–24-aastaste) töötuse määr oli III kvartalis 14,5%, see on väiksem nii eelmise kvartaliga kui aasta varasemaga võrreldes (siis oli noorte töötuse määr vastavalt 16,1% ja 19,5%). Arvuliselt oli töötuid noori hinnanguliselt 10 000. Et töötuse määra arvestatakse osatähtsusena tööalaselt aktiivsetest noortest, kuid selles eas paljud alles õpivad ning ei ole tööelu alustanud, siis kõikidest noortest oli töötuid 5,9%.
15–74-aastaste tööhõive määr oli III kvartalis 62,6%. Kuigi aastatagusega võrreldes tööhõive määr kasvas (0,7 protsendipunkti), siis eelmise kvartaliga võrreldes veidi langes (0,4 protsendipunkti). Tööga hõivatute hinnanguline arv oli III kvartalis 641 000. Aastases võrdluses panustasid tööhõive kasvu enim kaubanduse, majutuse ja toitlustuse, haldus- ja abitegevuste ning töötleva tööstuse tegevusalad.
Majanduslikult mitteaktiivsete (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) osatähtsus 15–74-aastaste hulgas veidi kasvas ning oli III kvartalis 32%. Mitteaktiivsete hinnanguline arv oli 328 000. Sagedasemad tööturul mitteaktiivsuse põhjused on pensioniiga, õpingud ning terviseprobleemid. Heitunute arv (need, kes on kaotanud lootuse tööd leida) oli III kvartalis hinnanguliselt 6000.
2012. ja 2013. aasta hinnangute arvutamisel on eelnevate perioodidega võrreldavuse tagamiseks kasutatud Statistikaameti avaldatud arvestuslikku rahvaarvu 01.01.2012 seisuga, mida ei ole korrigeeritud 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetega. Tööjõu-uuringu 2000.–2013. aasta andmed täpsustatakse pärast kahe loenduse vahele jäävate aastate rahvaarvude korrigeerimist ja avaldatakse 2014. aasta I kvartalis.
Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Pikaajalise töötuse määr on enam kui aasta tööd otsinud töötute osatähtsus tööjõus. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.
Töötud töötusperioodi kestuse järgi, I kvartal 2008 – III kvartal 2013
