Ettevõtete müügitulu teises kvartalis vähenes
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kahanes ettevõtete müügitulu II kvartalis -3% võrra. Paljuski võib tulu vähenemises näha toimuva hinnalanguse mõju – samal ajal on tarbijahinnaindeks alanenud -0,1%, tootjahinnaindeks -1,7% ja ekspordihinnaindeks -3,3%. Märkimisväärselt langenud elektri ja mitmete toorainete hinnad väljenduvad energiatootmise ja mäetööstuse järsult kukkunud müügitulus, mis vähenesid vastavalt -19% ja -14%. Venemaa kehtestatud sanktsioonid toidukaupadele ja langenud põllumajandussaaduste hinnad kahandasid looma- ja taimekasvatuse tegevusala tulu pea 30%.
Hulgi- ja jaekaubanduse tegevusala, mis annab 40% kogu ettevõtlussektori müügitulust, viis II kvartalis -4% võrra miinusesse hulgimüügi kahanemine kümnendiku võrra. Hulgimüügi vähenemine on pikaajaline trend – tegevusala müügitulu on languses juba kuuendat kvartalit järjest. Selle üheks põhjuseks võib pidada hulgikaubandusettevõtete kliendibaasi vähenemist – suured jaemüügiketid eelistavad kaupa osta otse tootjatelt. Jaekaubandus ning mootorsõidukite müük ja remont kasvasid II kvartalis vastavalt 3% ja 4%. Et jaekaubanduse mahuindeks tõusis samal ajavahemikul enam kui 7%, väljendab madalam müügitulu kasv hinnalangust ka kaubandussektoris.
Huvitava asjaoluna väärib nimetamist majutus- ja toitlustussektori müügitulu jäämine eelmise aasta II kvartali tasemele.
Majutusettevõtete müügitulu sellel ajavahemikul koguni kasvas 3% võrra. Märkimisväärne on tulude kasv seetõttu, et II kvartalis vähenesmajutatud turistide arv Eesti majutusasutustes -2%, seejuures maksejõulisemate välisturistide arv koguni -6%. See tähendab, et vähenenud külastajate arvu kompenseerimiseks on majutusettevõtted pidanud tõstma teenuste hinda.
Hea uudis Eesti majanduse jaoks on töötleva tööstuse müügitulu kasv II kvartalis. Kuigi tööstusettevõtete müügitulu suurenes vaid protsendi võrra, on nõrga välisnõudluse tingimustes selle hoidmine väga positiivne. Üllatavalt suurenes olulisematest tööstusharudest müügitulu enim tekstiilitootmises (+16%), kuid võimsat kasvu näitas ka suur puidutööstus, mis kasvatas müügitulu 13%. Kevadkvartal oli väga edukas ka puidutööstusega lähedalt seotud mööblitootmisele, mille müügitulu kasvas 9%. Teistest tähtsamatest sektoritest suurenes müügitulu märkimisväärselt veel metalltoodete tootmises (+8%) ning mootorsõidukite ja haagiste tootmises (+6%). Suuremahuline elektroonikatööstus oli aastavõrdluses müügitulu poolest nullkasvuga, oluline tööandja toiduainetööstus aga -6% võrra miinuses.
Teistest tähtsatest tegevusaladest on teist kvartalit järjest languses veonduse ja laonduse müügikäive, mis kevadkuudel vähenes aastavõrdluses -4%. Sektori müügitulu tervikuna viis miinusesse laondust ja veondust abistavad tegevusalad, mis hõlmab endas näiteks erinevate kauba- ja transporditerminalide opereerimist. Ehitusettevõtete jaoks on 2015. aasta olnud veidi positiivsem. Kui terve eelmise aasta ehitussektori müügitulu langes, siis selle aasta esimeses kvartalis suudeti müügitulu suurendada 7% ja teises kvartalis 6%. Ehitusmahud teises kvartalis siiski vähenesid, mistõttu näitab müügitulu kasv ennekõike ettevõtete võimet töö eest senisest kõrgemat hinda küsida.
Suurem tööhõive pigistab ettevõtlussektori eelarvet
Kuigi ettevõtete müügitulu II kvartalis kahanes, on ettevõtlussektori tööhõive samal perioodil 2% võrra kasvanud. Seega on arvestuslik tulu, mida üks töötaja ettevõttele toob, vähenenud. 2014. aasta II kvartalis oli keskmine müügitulu hõivatu kohta 31 000 eurot, nüüd aga 29 400 eurot. Töötlevas tööstuses suurenes hõive 4%, jaekaubanduses 6%, ehituses 10%, majutuses ja toitlustuses 6%. Tööstussektori olulisematel tegevusaladel kasvas hõive kõige kiiremini metalltoodete tootmise alal (+19%), puidutööstuses (+8%), mööblitööstuses (+5%), kuid üllatavalt ka toiduainete tootmises (+5%). Kõigist nimetatud tegevusaladest suutis müügitulu hõivatu kohta kasvatada aga vaid puidu-ja mööblitööstus – mõlemad 4%.
Tarbijate kindlustunne on paranenud
Lõppeval nädalal avaldatud konjunktuuribaromeetri kohaselt tõusis tarbijate kindlustunne augustis üle pikaajalise keskmise. Küll on halvenenud elanike hinnang väljavaadetele tööturul ehk kasvanud hirm kaotada töö. Et tööjõumahukates ettevõtetes on märgata esimesi samme tootlikkuse tõstmiseks, siis võivad inimeste kartused olla õigustatud. Seda toetab tööstusettevõtete halvenenud kindlustunne võrreldes eelmise aasta augusti ja sektori pikaajalise keskmisega. Nõrgad välisturud ei võimalda tööstuseettevõtetel oma tootmisvõimsusi efektiivselt kasutada ja mitmed ettevõtted kavandavad lähikuudel töötajate arvu vähendada.
Hoolimata kasvanud müügitulust on ehitusettevõtjate kindlustunne endiselt pikaajalisest keskmisest tunduvalt halvemal tasemel. Mitmed ehitusettevõtjad on tunnistanud, et erasektori parem nõudlus ei suuda kompenseerida struktuurivahenditest tehtud investeeringuid avaliku sektori taristusse. Kiire müügimahu kasvu tõttu püsib kaubandusettevõtete kindlustunne pikaajalisest keskmisest kõrgemal tasemel.
Teenindusettevõtete kindlustunne on halvem kui eelmise aastal samal ajal, kuid see on põhjustatud eelkõige transpordi ja logistikasektorist.
Rahutud aktsiaturud
Maailma majandusuudistes andsid lõppeval nädalal tooni suured korrektsioonid närvilistel aktsiaturgudel. Kahe nädala jooksul on olulised USA, Saksa ja Jaapani aktsiaturud langenud 10-15%. Hiina aktsiate varasem kiire kasv ja ootustele alla jäänud majandustulemused nakatasid hirmuga esmalt kohalikud börsid ja seejärel ka teised tähtsamad finantsturud. Nagu tõdeb SEB värske majandusprognoos Nordic Outlook on olukord ebakindel siiski arenevatel turgudel ja nii USA kui Euroopa majandustele prognoositakse mõõdukat kasvu. Aeglasem kasv Hiinas tähendab tegelikkuses, et suurriigi majandus suureneb SEB prognoosi kohaselt lähiaastatel enam kui 6% võrra aastas. Seetõttu tasub pikaajalise vaatega investoril jääda rahulikuks – igale langusele järgneb tõus ja kui ei usuta just maailma lõppemisse, ei tasu mõistlikke investeeringuid mõjuva põhjuseta müüa. Vaba raha omavale investorile pakuvad languses turud soodsaid võimalusi soetada edukate ettevõtete aktsiaid, mille hind varasemalt liialt kõrge tundus.
