"Vanemahüvitise süsteem on paindumatu, vaid üheksa protsenti isasid jääb lastega poolteise aasta jooksul koju. Naised on jäänud lõksu, sest nad on aastaid tööturult eemal, mis võimendab meeste ja naiste vahelist palgalõhet ja paneb naised tööturul ebavõrdsesse seisu. Kui pere on otsustanud järjest kaks last saada, siis on naine pikalt töölt eemal," loetles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna põhjuseid, miks oleks vaja senist süsteemi muuta.
Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku pikendada senist vanemapuhkuse aega poolteiselt aastalt kolmele. Vanemapalga kogusumma ei kasva, kuid seda on võimalik kasutada poole pikema aja jooksul. Teisisõnu vanemad otsustavad ise, millal kolme aasta jooksul – välja arvatud esimesed 70 päeva emaga –, kokku poolteist aastat vanemapuhkust koos vanemahüvitisega välja võtta.
Teine ettepanek on anda vanematele võimalus vanemapalga ajal ka töötada. Tsahkna arvates võiks vanematel olla õigus saada lisaks vanemapalgale töist tulu sisuliselt piiramatus summas. Praegu on ilma vanemapalgas kaotamata võimalik igakuist töist tulu teenida miinimumpalga, 390 euro ulatuses ja kui tulu selle piiri ületab, siis vanemahüvitis väheneb.
Et isasid rohkem väikelastega siduda, võiks ministeeriumi ettepanekul senine 10-päevane tasustatud isapuhkus pikeneda 30–40 päevale. Sisuliselt tähendab see, et tasustatud vanemapuhkus pikeneb poolteiselt aastalt kuu või enama võrra.
Analüüs näitab, et ka seda 10-päevast isapuhkust kasutavad vähem kui pooled isad, ning seaduse järgi pole kõigil isadel, sõltuvalt töövormist ja töökohast, kõigil meestel selleks isegi mitte õigust. Ministri sõnul peab õigus isapuhkusele olema kõigil meestel.
