Õpetajate arv on jätkuvalt oluliselt suurem kui ametikohtade arv, mis näitab, et märkimisväärselt suur osa õpetajatest töötab osalise koormusega, mida peaks mõnevõrra muutma koolivõrgu jätkuv korrastamine. Möödunud õppeaastal töötas osakoormusega üle 40 protsendi õpetajatest, selgub haridus- ja teadusministeeriumi eelmise õppeaasta kokkuvõttest.
Enamik üldhariduse koolivõrgus toimuvaid muudatusi on seotud koolide ümberkorraldamise või liitmisega. Laieneb erakoolide tegevus ning lisandub nii uusi koole kui kooliastmeid olemasolevatesse erakoolidesse.
Nii munitsipaalkoolide õpetajate töötasu alammäär kui ka keskmine brutokuupalk on alates 2011. aastast kasvanud enam kui kaks korda. Viimase viie aasta jooksul on munitsipaalkoolide õpetajate töötasu alammäär ning keskmine brutokuupalk tõusnud 34 protsendi võrra. Õpetajate ametikohtade ja õpilaste suhtarv on väga madal – viimastel õppeaastatel on see olnud ligikaudu 12 õpilast õpetaja ametikoha kohta. 20 ja rohkem aastat tagasi ulatus see 19 õpilaseni õpetaja ametikoha kohta. 2020/2021. õppeaastal on õpilaste ja õpetajate ametikohtade suhtarv langenud 2012/2013. õppeaasta tasemele, mil õpilaste ja õpetajate suhtarv oli allpool tabelis vaadeldava perioodi madalaim ehk 11,9 õpilast ühe õpetaja ametikohta kohta.
Viimasel ehk 2020/21. õppeaastal oli nii õpetajate kui ka õpetajate ametikohtade arv võrreldes aasta varasema ajaga tõusnud. Kõikumised õpetajate ja õpetajate ametikohtade arvus ei ole keskmisele koormusele mõju praktiliselt avaldanud, sest viimased 12 õppeaastat on õpetajad töötanud keskmise koormusega 0,82–0,84. See näitab, et paljud üldhariduskoolide õpetajad töötavad osalise koormusega.
OECD läbiviidav rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring TALIS, mis keskendub 7.–9. klassi õpetajatele, näitab, et paljud osakoormusel olevatest õpetajatest sooviksid töötada täiskoormusega. Töökorraldus koolis sõltub koolijuhi personalipoliitikast ning koolipidaja koolivõrgupoliitikast.
