"Alampalk on kindlasti üks oluline komponent laiemas kontektis ja valitsus on kokku leppinud, et riik hakkab aktiivsemalt sotsiaalsete partneritega alampalga küsimuses läbi rääkima," ütles peaministri ülesannetes Ossinovski riigikogu infotunnis.
Et jõuda koalitsioonileppes sõnastatud 45 protsendini keskmisest peaks alampalk tõusma Ossinovski sõnul vähemalt 10 protsenti aastas järgnevatel aastatel. "See oleks minu vaates üsna mõistlik kasvutempo," märkis Ossinovski.
"Kindlasti ei ole küsimus lihtsalt selles, et administratiivset alampalka kõrgemale tõsta, vaid tõepoolest lahendada need konkurentsivõime probleemid, mis ettevõtetel on, sealhulgas suurendada ümberõpet ja täiendõpet nendes sektorites, kus see on vajalik," ütles minister.
Ossinovski sõnas, et on alamplaga läbirääkimiste teemal suhelenud nii riikliku lepitaja kui tööandjate ja ametiühingute esindajatega. "Mulle tundub, et kokkulepe on saavutatav. Kui see on saavutatud, siis riik arvestab selle summaga ka riigieelarves," ütles Ossinovski.
Tema sõnul on osapoolte hoiak selline, et järgmise aasta jooksul võiks riik aktiivsemalt alamplaga küsimust osapooltega arutada ja ministeerium tegeleb hetkel vastava töögrupi kokkupanekuga.
Hetkel pole tööandjad ja ametiühingud suutnud tuleva aasta alampalga tõusus kokku leppida. Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu ei toetanud möödunud nädala kolmapäeval riikliku lepitaja esitatud ettepanekut tõsta miinimumpalk järgmisest aastast 440 ja ülejärgmisest 460 eurole.
Ametiühingu varasemate soovide kohaselt tõuseks tuleval aastal alampalk 488 euroni ja ületuleval 609 euroni. Tööandjate hinnangul võiks miinimumpalk olla 417 eurot järgmisel ja 448 eurot ülejärgmisel aastal.
Käesoleval aastal on alampalk Eestis 390 eurot.
