Haigushüvitis on rahaline kompensatsioon, mida makstakse ravikindlustatud inimesele, kellel jääb haigestumise tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (töötasu). Haigushüvitist saab näiteks haigestumise, tööõnnetuse, liiklus- või olmevigastuse korral.

Kui töötav inimene haigestub ja peab seetõttu töölt eemal olema, väljastab arst selle tõendamiseks elektroonilise töövõimetuslehe ehk haiguslehe. Selle alusel maksavad tööandja ja haigekassa inimesele haigushüvitist. 

• Esimese haiguspäeva eest hüvitist ei maksta 
• 2. päevast kuni 5. päevani maksab haigushüvitist tööandja töötaja keskmise töötasu alusel. Tööandja arvutab haigushüvitise töötaja viimase kuue kuu keskmise palga põhjal, hüvitis on 70% töötaja keskmisest töötasust. Lähemalt saate lugeda siit.
• Alates 6. päevast maksab haigushüvitist haigekassa töötaja päevatulu alusel. Arvestamise aluseks võetakse inimese haiguslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksu andmed, mis saadakse maksu- ja tolliametilt.
  Selle põhjal arvutatakse välja töötaja keskmine päevatulu. Haigushüvitist makstakse päevatulust 70% ulatuses. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks. Lähemalt saate lugeda siit. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel ei võeta arvesse doktoranditoetuselt, vanemahüvitiselt ja muudelt valla, linna või loomeliidu poolt makstavatelt toetustelt makstud sotsiaalmaksu.
• Arvutamise aluseks oleva teabega saab tutvuda pärast hüvitise laekumist  riigiportaalis eesti.ee. 

Kalendripäeva keskmise tulu arvutamine haigekassas

Hüvitis võrdub töövõimetuslehe algusele eelnenud kalendriaastal inimese eest arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.

Päeva tulust arvutatakse hüvitise määr ja korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga (vt hüvitiste arvutamise näiteid). Hüvitiselt peetakse kinni  tulumaks.

Kui eelneval aastal inimesel tulu ei olnud  või aasta keskmine tulu oli väiksem kui alampalk (2021. aastal  584 eurot kuus), siis arvutatakse päevatulu järgnevalt:

päevatulu = põhipalk : 30, kuid mitte üle alampalga ja arvu 30 jagatise.

Arvutamisel lähtutakse töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud kuu põhipalgast või kuupalga alammäärast.

Kui eelmisel aastal tulu puudus ning põhipalk on väiksem alampalgast, siis päevatulu = põhipalk : 30.

Võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saava inimese, juriidilise isiku juhtimisorgani liikme või FIE päevatulu võrdub töövõimetuslehe algusele eelnenud kalendriaastal inimese eest makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.

Kui tulu puudus, siis päevatulu = sotsiaalmaksuseaduses kehtestatud kuumäär (2021. aastal  584 eurot kuus) : 30.

Erisused erinevate kindlustusliikide korral

Kui inimesel on ravikindlustus nii töötajana kui ka FIE-na ja  juhtimisorgani liikmena või võlaõigusliku lepingu sõlminud inimesena, siis arvutatakse päevatulu kindlustatu jaoks soodsamal alusel (kas arvutatud sotsiaalmaksu summast või makstud sotsiaalmaksu summast).

Näited

Robert on FIE ja töötab ka töölepinguga.  Eelneval aastal maksis tööandja tema eest sotsiaalmaksu 894,76 eurot ja ettevõtjana maksis ta ise 442,91 eurot. Kokku maksti sotsiaalmaksu 1337,67 eurot, mille alusel arvutatud tulu on 4053,55 eurot.

4053,55 : 365 = 11,11 eurot päevatulu.

Vanaduspensionär Karl on FIE. Ta jääb haigeks. Eelneval aastal tema eest sotsiaalmaksu ei makstud. Vanaduspensionärina ei ole tal kohustust maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Seetõttu talle haigushüvitist ei maksta.

Maria töötab töölepingu alusel ja tegutseb ka FIE-na ning tal on mõlemal alusel ravikindlustus. Eelneval aastal arvestati tema eest sotsiaalmaksu 3302,95 eurot, kuid maksti sotsiaalmaksu 2292,51 eurot. Kuna arvestatud sotsiaalmaksu summa on suurem, siis on Mariale kasulikum arvutada hüvitis arvestatud sotsiaalmaksu järgi.