Minister rääkis 16. mail riigikogu infotunnis, et 2020. aastal on hinnangute kohaselt Eestis vaja kokku 37 000 IKT-spetsialisti ning kui väljaspoolt Eestit tuuakse selleks ajaks riiki umbkaudu 2000 välisspetsialisti, siis moodustab võõrtööjõud kogu IKT-sektori töötajatest üsna väikese osa.

"Igal juhul on minu jaoks, on valitsuse jaoks, Eesti riigi jaoks prioriteet aidata oma inimesi kõigepealt tööle, neid koolitada, välja õpetada ja selleks on ka väga palju erinevaid selliseid koolitusprogramme välja töötatud, seda nii haridusministeeriumi kui ka meie ministeeriumi majanduse, IKT-osakonna poole pealt," ütles Palo infotunnis.

Palo sõnul on, vaatamata sellele, et riik koolitab IKT-spetsialiste mitmel viisil, Eestis ikkagi puudus IT-sektori tippspetsialistidest. Ministri sõnul näitas Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) poolt liikmete seas läbi viidud küsitlus, et Eestis on praegu puudu 7000 IT-spetsialisti ja 2020. aastaks on spetsialiste puudu juba 8600. "IT-spetsialistide puudusest ei räägi ju ainult Eesti, kuigi me oleme nii-öelda e-riigina tuntud ja väga palju on meil arenevaid IKT-firmasid, ka uusi start up'e, kus on samuti vaja IKT-spetsialiste," ütles ta.

"See on kasvav probleem kogu regioonis, meie lähiriikides, ka Saksamaal. Ja on väga oluline, et selles konkurentsis me paistaksime ka silma ja oleksime atraktiivsed, ka väljastpoolt IKT-spetsialistide Eestisse tulekuks. Sellepärast, et palgad selles sektoris on märkimisväärselt kõrgemad kui Eesti riigi keskmine. See tähendab seda, et kui me suudame IKT-spetsialiste palgata, siis me saame ka rohkem maksutulu, rääkimata sellest, et nemad aitavad ettevõtet arendada, digitaliseerida, automatiseerida, mille tulemusena jälle ettevõtte tootlikkus kasvab ja selle tulemusena ka inimeste palgad, sissetulekud, aga ka riigikassa," lisas minister.

Ettevõtlus-ja infotehnoloogiaminister Urve Palo allkirjastas tänavu aprillis 2000 IKT-välisspetsialisti Eestisse toomise toetusprogrammi tingimused; 4 miljoni euro suurune programm on osa Work in Estonia projektist ja selle eesmärk on toetada Eesti tööandjaid neile vajalike välisspetsialistide värbamisega seotud lisakulutuste tegemisel.

Välisvärbamistoetuse saamise tingimuseks on, et IKT-sektori töötaja peab olema Eestis makse maksnud vähemalt viis kuud. Eesmärk on katta kulutusi, mida tööandjad peavad tegema uute inimeste värbamiseks, mistõttu ei tohi toetust saav spetsialist viimase kolme aasta jooksul olla Eestis töötanud või õppinud.

Välisvärbamistoetus on osa Work in Estonia projektist. Toetuseks on planeeritud 4 miljonit eurot kolmeks aastaks ja seda rahastatakse IKT-arenguprogrammi vahenditest. IKT-arenguprogrammi siht on lahendada erinevaid Eesti digisektori probleeme, teiste seas pakkuda kohanemisteenust välisspetsialistidele, toetada tööstuse digitaliseerimist ning paremini kasutada andmepõhist lähenemist toodete ja teenuste arendamisel.

Tööandjad saavad IKT-spetsialistide välisvärbamistoetust hakata taotlema Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS) maikuu jooksul.