"Tähtis on, et saaksime tulemusena korralikult läbimõeldud ja töökõlbuliku töövõimereformi. Tempokas läbirääkimine pole paha, ent reformi paremaks õnnestumiseks tuleb jätkuvalt tähelepanu pöörata mitmetele kitsaskohtadele. Hea reformi elluviimiseks tuleb aega võtta," ütles Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson pressiteates.
"Kiidame eelnõu üldist ideoloogiat, mille eesmärk on pakkuda töövõime osaliselt kaotanuile abi tööturule naasmisel. See aitab kaasa inimeste elukvaliteedi tõusule, tasakaalustab maksudega süsteemi kasvavaid kulusid ning võimaldab sedakaudu tulevikus töövõime kaotanuile adekvaatsemaid sissetulekuid," rääkis Peterson.
"Samas oleme endiselt kriitilised reformi katteallikate jätkusuutlikkuse ja reformi maksvuse suhtes. Eesti on tõestanud, et ei suuda alati Euroopa Liidu rahastuse lõppedes positiivsete uuenduste rakendamist jätkata. Soovime riigieelarveliste vahendite planeerimist eelarvesse juba täna ning seda mitte hüppeliselt pärast EL-i rahastuse perioodi lõppu 2020. aastal. Tark oleks vahendeid planeerida sujuvalt järgmise kuue aasta jooksul, et vältida perioodi lõppedes Töötukassa reservide kallale minekut," ütles Peterson.
"Tahame kindlad olla, et töövõimereformi rakendumise tegelik rahaline suurus on piisaval määral teadvustatud. See läheb meile pikaajaliselt maksma tunduvalt rohkem. Küsimus dubleerivatest samalaadsetest hindamissüsteemidest ning täiendavate ametkohtade loomisest töövõimetusega inimeste aktiivsuskohustuse registreerimiseks on jätkuvalt päevakorral. Meie ettepanek on endiselt vältida dubleerimist ja inimeste jooksutamist ning ühtlasi säästa kulusid," selgitas Peterson.
"Soovime, et korralikult saab läbi vaadatud haiguste komplekt, mis Eestis valdavalt töövõimetust põhjustab - see on mitmekesisem, kui seni juttu on olnud. Tagajärgedega tegelemise kõrval tuleks tegeleda ka töövõimetuse põhjustega. Meil on täna väga palju neid kohti, kus saaks investeeringutega töökeskkonda parandada. Praeguste töötajate probleemide tähelepanuta jätmine pole õige. Tähtis, et need inimesed ei satuks sellesse sihtgruppi, kellele pärast peab hakkama teenuseid pakkuma," ütles Peterson.
"Vajame ka täiesti uusi meetmeid ja uut kinnitust tööandjatelt, et nad suudavad ka vaimsete haigustega inimesi palgata. Selgusetu on veel tööandjate motivatsioonipakett osalise töövõimega töötaja palkamiseks. Õhusolevaid küsimusi on teisigi, kuid peamine, et vähenenud töövõimega isikute tööturule toomiseks mõeldud toetusmeetmed oleksid põhjalikult välja töötatud - see tagab pikaajalise tulemuslikkuse," lisas Peterson.
Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul vajab Töötukassa pärast seaduse vastuvõtmist vähemalt ühte aastat, et reform ette valmistada ja ellu viia.
