"Töötuse määr aasta lõpuga võrreldes küll veidi tõusis, kuid on siiski oluliselt madalam kui aasta tagasi. Märkimisväärne hõivatute arvu lisandumine on mõnevõrra vastuolus tagasihoidliku majanduskasvuga, kuid seda võib seletada töötamise registri rakendumise mõjuga," kirjutas ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben kommentaaris. See mõju peaks tema sõnul välja taanduma teisel poolaastal.
"Demograafilist olukorda arvestades prognoositakse Eestile hõive pika langustrendi algust alates järgmisest aastast, kuid praeguse tööturul osalemise kasvutrendi jätkudes võib hõive langus soodsates majandusoludes ka hiljem saabuda," märkis ta.
Tööealise elanikkonna kiirele vähenemisele vaatamata kasvas tööturul aktiivsete inimeste arv aastaga 5000 võrra. See on Abeni hinnangul olulisel määral tingitud pensioniealiste inimeste kasvavast soovist tööturul osaleda. Õpingute ja lapsehoolduse järel tööturule tagasipöördujad vähendasid tööturult eemal olnute arvu.
Pensionieelses vanusrühmas töötamise soovi osas on Eesti Euroopa Liidu riikide võrdluses tipus, jäädes oluliselt alla vaid Rootsile, märgib ta. "Demograafilisi trende arvestades on see positiivne. Samas on Eestis vanemaealiste kõrge tööhõive peamiseks põhjuseks toimetulekuraskused töölt kõrvale jäädes," tõdes Aben.
Mõned märgid tööturul tekitavad tema sõnul siiski ka ettevaatlikkust. "Töötukassa andmetel on peatunud uute registreeritud töötute vähenemise kuus aastat kestnud trend ja märtsis–aprillis registreeriti uusi töötuid juba mõnevõrra rohkem kui aasta varem. Töötajate ebakindluse suurenemisele tööturul viitab ka viimase aasta jooksul järjekindlalt kasvanud hirm töötuks jääda, kuigi hinnang pere rahanduslikule olukorrale paraneb. Ebakindlusele on ilmselt kaasa aidanud nii geopoliitiline olukord kui ka viimaste aastate kiirest palgakasvust tingitud pinged ettevõtetes," kirjutas Aben.
Neljapäeval teatas statistikaamet, et töötuse määr vähenes esimeses kvartalis aastaga 1,9 protsendipunkti 6,6 protsendini ja tööhõive määr kasvas 2,2 protsendipunkti 63,3 protsendini; tööjõus osalemise määr oli eelnevate aastate esimeste kvartalitega võrreldes viimase 15 aasta kõrgeim.
Vanuserühmiti oli esimeses kvartalis madalaim hõive ja kõrgeim töötuse määr 15–24-aastastel noortel. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga noorte töötuse määr vähenes ja oli esimeses kvartalis 13,8 protsenti.
